Rumeeniat on õnnistatud rohkete mäetippude ja bukooliliste karjamaadega, mida ääristavad Must meri ja lopsakas Doonau delta, ning kogu riik pakub palju erinevaid vaatamisväärsusi, mida imetleda.
Kuigi paljudel tekitab selle riigi nime mainimine fantaasiaid vampiiridest, on siin avastamiseks ka muinasaegseid kombeid, maapiirkondade iidseid kloostreid ning keskaegseid Transilvaania losse.
Photo on Instagram
Aga enamikku külastajaid, kes soovivad kohtuda mõne metsiku karuga, meelitab just puutumatu loodus.
Kultuurist tulvil vilkad linnad lisavad riigile oma võlu, kusjuures gastronoomia ja ööelu võimalused suurenevad kogu aeg.
Rumeenias on palju valikuid, aga mõned piirkonnad paistavad teiste seas silma. Olenemata sellest, kas oled Rumeenias linnapuhkust veetmas või pikemal autoreisil, leiad siit ülevaate sellest, mis Sind ees ootab.
Bukarest
Kahe miljoni elanikuga Bukarest on Rumeenia pealinn ja vaieldamatult suurim linn, mis rohkem kui viis sajandit tagasi (1459.a.) sertifitseeriti esmakordselt kuningliku residentsina.
Tänu paljudele ajaloolistele mõjudele on linn teinud läbi märkimisväärseid muutusi ning teenis auga välja „Väikese Pariisi“ hüüdnime Rumeenia kuninga Carol I valitsusajal, kelle visioon tõi linnatänavatele peamised kuulsad vaatamisväärsused.
Photo on Unsplash
Oma jalutuskäiku läbi la Belle Époque’i peaksid alustama Calea Victorieil (Võidu avenüü).
Endisest kuninglikust paleest, kus praegu asub riiklik kunstimuuseum, avaneb vaade väljakule, kus leidsid aset 1989. aasta revolutsiooni sündmused.
Otse muuseumi vastas asuv suurepärane Rumeenia Athenaeum, kus tegutseb George Enescu Filharmooniaorkester, on nii seest kui ka väljast vaatamisväärsus.
Photo on Instagram
Kuigi tohutu suur parlamendipalee ehk maailma suuruselt teine hoone meelitab paljud vaatamisväärsusi külastavad huvilised enda juurde, peaks selle asemel külastama kevadpaleed stiilses Primăverii linnaosas.
Giidiga ekskursioonid annavad kommunismiajastust elava pildi diktaator Nicolae Ceauşescu endises uhkes perekonna residentsis.
Lähedal, Kuningas Mihai I pargi kõrval, asub linna triumfikaar, mis tähistab riigi võitu esimeses maailmasõjas ja toob meelde kujutlusi Pariisist.
Photo on Instagram
Aga Bukaresti on ehk kõige parem hinnata kohvikus istudes. See on vilgas suurlinn, kus on pidevalt kasvav toidukultuur, maailmatasemel erikohv ja sisehoovide rohelusse peidetud aiabaarid.
Siin pole kunagi puudust uutest pakkumistest. Traditsioonilise rumeenia köögi jaoks tasub külastada söögikohta Caru’ cu Bere.
Photo on Instagram
Kuigi väga turistlik, on see pealinna vanim õlletehas populaarne oma majaõlle tõttu, mille retsept pärineb aastast 1879, ning oma neogooti stiilis vitraažidega dekoori pärast.
Igal õhtul astub siin üles rõõmsameelne noorte rahvatantsijate trupp: ka Sind kutsutakse kaasa lööma!
Photo on Instagram
Viimastel aastatel on esile kerkinud „uus rumeenia köök“, mida pakuvad restoranid nagu Kaiamo. See on väljaande „Maailma 50 parimat restorani“ poolt ära märgitud restoran, mis pakub kõige loomingulisemat lähenemist kohalikele roogadele, kasutades hooajalisi saadusi, et külastajaid rafineeritud ja eksperimentaalse toiduga rõõmustada.
On ütlematagi selge, et Rumeenia vein on samuti laialdaselt saadaval, kusjuures kohalikud viinamarjasordid, nagu Fetească Regală (mis tähendab „kuninglikku neidu“) ja Fetească Neagră, on kodumaiste hõrgutiste kõrvale kohustuslikuks kaaslaseks.
Bukoviina maalitud kloostrid
Oma sisimas seisab Rumeenia oma tugeva usu ja sügavalt juurdunud traditsioonide vundamendil.
See pole kusagil ilmsem kui Bukoviina kuulsates maalitud kloostrites, mis on 15. ja 16. sajandist pärit unikaalsed UNESCO nimekirja kantud vaatamisväärsused Kirde-Rumeenias.
Kloostrid asuvad Suceava maakonnas, mida tuntakse Lõuna-Bukoviina nime all (Põhja-Bukoviina asub Ukrainas). Bukoviina nime mainiti esmakordselt 1775. aastal, mil Austria keisririik selle piirkonna annekteeris.
See tuleneb saksakeelsest nimest Buchenland, mis tähendab „pöögipuude maa“, ja on ood sellele paksude metsadega kaetud mägimaastikule.
Photo on Instagram
Peamiselt Moldova valitseja Stefan Suure ajal ehitatud kloostrid tähistavad osmanite vastu peetud lahingute võitmist. Nende kloostrite välisseinad on maalitud; kõigis teistes õigeusu kirikutes on tavaliselt maalitud ainult interjöörid.
Need Bütsantsi kunsti meistriteosed kujutavad põnevate üksikasjadega ja tihtipeale erksavärvilisi usulisi stseene. Need freskod on aastasadu vastu pidanud, taludes sõdu, kliimakatastroofe ja kaasaegse ühiskonna mõjusid.
Nunnade või munkade tava lüüa puupalki haamriga, mida tuntakse toacă nime all, on iga külastaja jaoks lummav rituaal: see on kutse palvusele, mis on säilinud sellest ajast saadik, kui türklased keelasid kirikukellade helistamise.
Photo on Instagram
Nende kloostrite nimed on Arbore, Humor, Moldoviţa, Pătrăuţi, Probota, Uus Püha Johannes, Suceviţa ja (vast kõige kuulsam, mida tuntakse kogu Euroopas kui „Ida Sixtuse kabelit“) Voroneţi klooster.
Kloostri seintel kasutatud sügavsinist värvi nimetataksegi Voroneţi siniseks.
Transilvaania
Photo on Unsplash
Transilvaania (ladina keeles „maa metsa taga“) on Rumeenia kõige populaarsem piirkond, mis on tuntud oma müütide ja kurikuulsa verejanulise krahv Dracula poolest.
See on ka kõige multikultuursem piirkond, kus sajandeid elasid koos rumeenlased, sakslased, ungarlased ja teised rahvad.
Maakonna kultuuri kujundasid 12. ja 13. sajandil Ungari kuningriigist siia asustatud saksid, kes pidid lõunapiiri sissetungivate türklaste ja tatarlaste-mongolite eest kaitsma. Nad rajasid hulgaliselt kindluskirikuid ja tsitadelle, mis seisavad tänaseni.
Photo on Facebook
Neid aegu meenutab piirkonna saksakeelne nimi Siebenbürgen, mis tähendab „seitse linnust“.
Kõige paremini säilinud linnad on Braşov (Kronstadt), võluv mägikuurort vana saksi arhitektuuriga; elegantne Sibiu (Hermannstadt), mis oli 2007. aastal Euroopa kultuuripealinn ja millel on omapärased „silmadega majad“; kunstiline Cluj-Napoca (Klausenburg) kui Transilvaania mitteametlik pealinn; ja UNESCO nimekirja kantud Sighişoara (Schassburg), kus asub Euroopa viimane praeguseni asustatud kindluslinn ja 14. sajandist pärit kellatorn.
Photo on Instagram
Halastamatu 15. sajandi Valahhia vürst Vlad Ţepeş olevat sündinud Sighişoaras 1431. aastal ühes värvilises majas, mida saab külastada tänapäevalgi.
See isik, keda on läbi ajaloo tuntud hüüdnime all „Vlad Teivastaja“, inspireeris Bram Stokeri fantaasiaromaani „Dracula“.
Photo on Instagram
Stokeri raamat populariseeris selliseid vaatamisväärsusi nagu Brani loss, mis meelitab rahvahulki, kes soovivad hirmuäratavat salapära kogeda, kuigi Ţepeş ei elanud seal tegelikult kunagi ja ka Stoker ise ei tõstnud kunagi Transilvaaniasse jalgagi. Legend või mitte, on see külastamist väärt ning pikkade järjekordade vältimiseks on seda kõige parem teha hooajavälisel ajal.
Photo on Instagram
Kindlasti ei tohiks vahele jätta seitset küla (kuus neist on saksi ja üks Székely päritolu), mis moodustavad UNESCO kultuuriväärtusliku objekti tänu oma ainulaadsetele kindluskirikutele ja erinevatele käsitöötraditsioonidele.
Märgi oma kaardile peatus Biertanis, Viscri, Saschizis või Prejmeris, mis on küladest ühed kaunimad.
Karpaadid
Tänu sellele, et Rumeenias asuvad Euroopa viimased ürgmetsad, pakub see riik väga erinevaid maastikke, taimestikku ja elusloodust ning on tõeline nirvaana loodus– ja seiklushuvilistele.
Selle rahvus- ja looduspargid pakuvad hulgaliselt võimalusi vabaõhutegevusteks: matkamine, kaljuronimine, ratsutamine, maastikurattasõit, sõudmine, mudavulkaanide ja jääkoobaste uurimine ja palju muud.
Photo on Instagram
Karpaadid on Transilvaania ümber poolringikujuliselt. Selles mäestikus elab umbes 400 liiki imetajaid, sealhulgas Karpaatide mägikitsed, kelle kohta räägitakse, et nad on siin elanud juba antiikajast saadik.
Nendes mägedes elab ka Euroopa suurim pruunkarude kontsentratsioon (umbes 60%). Karudega kohtumine on nendes piirkondades muutunud igapäevaseks nähtuseks, ka populaarsetes mägikuurortides ja tavalistes majapidamistes. Sind ootab ees põnev ja kahjutu lõbu, aga ära neid toita proovi!
Photo on Instagram
2544 m kõrgune Moldoveanu on Rumeenia kõrgeim tipp. See asub Făgăraşi mägedes, mis on Lõuna-Karpaatide kõrgeim ja põnevaim osa.
Moldoveanu on vaid veidi kõrgem kui samas mäestikus olevad Negoiu ja Viştea Mare, mis teeb sellest põneva mitmepäevase matka.
Photo on Unsplash
Siin viibides ära jäta vahele kogu piirkonda läbivat suurejoonelist Transfăgărăşani teed. BBC saate „Top Gear“ poolt maailma parimaks teeks nimetatud tee tipneb 2042 meetri kõrgusel, maalilise Bâlea liustikujärve juures.
Tee on avatud juuni keskpaigast kuni oktoobri lõpuni, kuid enne sellele teele minekut tuleks teeolud üle kontrollida, sest mõnikord on see ajutiselt suletud.
Photo on zetea
Kasuta võimalust nautida siin aeglast ökoturismi vanaaegsetes mägikülades, kus ikka veel harrastatakse traditsioonilist käsitööd.
Planeeri paar päeva, et ööbida külalistemajas, mille lahke pererahvas kasvatab toitu ise, ja kus tervislik maatoit ja ploomibrändi on iseenesestmõistetavad. Seda jooki tuntakse ka nimede all ţuică või pălincă ja see sisaldab 40-50% alkoholi, seega ole ettevaatlik!
Palverännaku marsruudiks võiksid võtta äsja avatud pikamaaraja Via Transilvanica (1400 kilomeetrit), mille eesmärk on mh. Transilvaania maapiirkondi edendada.
Photo on Instagram
Doonau delta
Saksamaal Schwarzwaldist alguse saav Doonau voolab Rumeenias Dobrogea piirkonnas Musta merre, moodustades kõige paremini säilinud delta ja suurima jõe märgala kogu mandril.
Doonau delta biosfääri kaitseala, kus elab üle 300 linnuliigi, on lihtsalt linnuvaatlejate paradiis.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluval kaitsealal on võimalik märgata kõige rohkem valgeid ja käharpelikane kogu Euroopas.
Photo on Instagram
Dobrogeas on üle 5000 ruutkilomeetri jõgesid, rohelisi kanaleid, soid, järvi ja roosaari, mida saab uurida, ning see on Austraalia Suure Vallrahu ja Ecuadori Galapagose saarestiku järel oma rohkem kui 5500 taime- ja loomaliigi poolest maailma kõige suurema bioloogilise mitmekesisusega kohtade seas kolmandal kohal.
Varahommikul on päikesetõusule vastu lendavad linnuparved omaette vaatamisväärsus, keset rohttaimi, pajusid ja tammepuid. Selliste stseenide lähedalt nägemine on puhas rõõm.
Photo on Instagram
Kolmest suudmekanalist (Chilia põhjas, Sulina keskel ja Sfântu Gheorghe lõunas) koosnevat piirkonda saab külastada ühepäevase ekskursiooni ja paadisõiduga kõrvalasuvatest linnadest (Tulcea on suurim ja hea lähtepunkt) või uurida seda piirkonda Doonau jõe kruiisi raames.
On tõeline privileeg veeta vähemalt kolm päeva, et nautida selle piirkonna võrratut rahulikkust.
Kindlasti tuleb siin proovida traditsioonilist gastronoomiat, mille hulka kuuluvad borši-taolised kalasupid, näiteks storceag, mida valmistatakse sägast ja tuurakalast, ning grillitud kala mõnusalt terava küüslaugukastmega mujdei.
Photo on adihadean
Ettevaatust, võid väga lihtsalt õnge jääda!