Viinis müüakse populaarseid T-särke kirjaga „Austrias ei ole kängurusid!“ See viitab muidugi sellele, kui tihti Austriat ja Austraaliat omavahel segamini aetakse.
Kuid Viinis tuntakse uhkust paljugi muu üle, mitte ainult selle üle, et tegu on Austria pealinnaga. Siin leidub rikkalikult muusikat, kunsti, toitu ja isegi unenägusid.
Muusikalinn
Kui paljudes linnades kaunistavad parke keisrite, kindralite ja teiste „sõjakangelaste” skulptuurid, siis Viinis on linna identiteedile tugevama jälje jätnud suured heliloojad.
Näiteks Johann Straussi II kullatud kuju Stadtparkis või Mozarti kuju Burggarteni pargis.
Samuti on haljasroheline Keskkalmistu paradoksaalselt romantiline jalutuskoht, kuhu on maetud sellised kuulsused nagu Beethoven, Schubert ja Falco.
Paljude klassikalise muusika austajate jaoks on mõne Viini Riigiooperi etenduse külastamine vähemalt üks kord elus peaaegu kohustuslik.
Tegelikult ei ole selle neorenessansiaegse arhitektuuripärli külastamine sugugi nii ebatõenäoline, kui see esialgu tunduda võib, sest piletihinnad algavad kolmest eurot.
Tänavu on laval taas uus eesriie: enne etendust saab publik imetleda Ameerika kunstniku Carrie Mae Weemsi kaasaegset taiest.
Aga muusikat pole Viinis mitte ainult kontserdisaalides kosta. Suurepäraseid kontserte korraldatakse ka linna erinevates kirikutes, näiteks barokiajastu Karlskirches (Püha Kaarli kirik) ja Peterskirches (Püha Peetruse kirik), milles sageli kõlab Vivaldi ja Mozarti muusika.
Photo on Unsplash
Neile, kes soovivad süveneda linna muusikaellu, on mõeldud interaktiivne Muusikamaja. See asub endises ertshertsog Karli palees ja pakub külastajatele kaasahaaravat reisi läbi helimaailma.
Hoone on ka Viini Filharmoonikute asutaja ja esimese dirigendi Otto Nicolai endine elukoht, mistõttu saab muuseumis põhjaliku ülevaate nimetatud orkestri ajaloost.
Kunstilinn
Austria pealinnas on rohkesti kohti hingelisteks eneseotsinguteks ehk kunstimuuseume.
Siin on rohkem kui sada sellist asutust, kus saab mõtiskleda elu suurimate küsimuste üle ja näha Austria kunstnike loomingut kõrvuti maailmakuulsate meistrite töödega.
Photo on Unsplash
Viini vaste Versailles’le, Schloss Belvedere, pole mitte ainult imposantne barokkpalee, vaid seal asub ka üks väärtuslikumaid Austria kunstikogusid, milles on esindatud kunstnike töid keskajast kuni tänapäevani.
Ülemises palees on välja pandud kuulsaid kunstiteoseid sellistelt kohalikelt meistritelt nagu Gustav Klimt, Egon Schiele ja Oskar Kokoschka.
Lisaks paljukiidetud „Suudlusele“ saavad Belvedere’i külastajad nüüd näha ka Klimti viimasena valminud tööd „Daam lehvikuga“. Alates 1920. aastast on praegu esimene kord, kui kõnealust maali näidatakse selle sünnikohas. See teos kinnitab suurepäraselt Klimti armastust Viini naiste vastu.
Veel üks kohustuslik külastuskoht kõikidele, keda huvitavad muinasjutulised kunstiteosed, on Kunsthistorisches Museum, kus asuvad keiserliku perekonna kogud.
Muljetavaldavas kunstnike nimekirja on koha leidnud näiteks Bruegel, Caravaggio ja Raffael. Seda peetakse üheks maailma tähtsaimaks kunstikoguks.
Reis muuseumisse tasub ära juba ainuüksi hoone suurejoonelise neobarokse interjööri pärast.
Väljend „kunstiteos kunstiteose sees“ iseloomustab ka setsessiooni järgi nime saanud hoonet. Suurejooneline juugendstiilis ehitis on tuntud oma kullatud kupli poolest (mis paljude arvates meenutab kuldset kapsast). Hoone ehitati setsessiooni kunstiliikumise näitusesaaliks.
Sama tähelepanuväärne on ka Mumoki, kaasaegse kunsti muuseumi kogu.
Lisaks kodumaistele kaasaegsetele kunstnikele on Mumokis eksponeeritud ka 20. ja 21. sajandi kuulsaimate kunstnike teoseid, esindatud on näiteks Andy Warhol, Pablo Picasso ja Gerhard Richter.
Unenägude linn
Austria pealinna kutsutakse mõnikord unenägude linnaks, peamiselt tänu sellele, et see oli psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi kodulinn.
Talle pühendatud muuseumis lõppesid hiljuti ulatuslikud 18-kuused renoveerimistööd ning nüüd on kõik Freudi eraruumid külastajatele avatud. Näitusepinna ulatus on 550 ruutmeetrit.
Siin majas, aadressil Berggasse 19, kirjutas Freud „Unenägude tõlgendamise“, mis muutis alatiseks maailma arusaama unenägudest.
Veel üks kohalik visionäär, kes muutis arusaama sellest, kuidas hooned võivad välja näha, on Friedensreich Hundertwasser.
Viinis sündinud kunstnik ja arhitekt projekteeris ekstsentrilisi hooneid, millel olid ümarad vormid, prisked kuplid ja omavahel mittesobivad aknad, ning majade ümber rohkelt ronitaimi ja puid.
Kuigi tema tööd kaunistavad linnu alates Saksamaast kuni Jaapanini välja, on Hundertwasseri kodulinn parim koht tema loomingu imetlemiseks. Kegelgassel asuvas nn. Hundertwasserhausis olid kunagi kunstniku eluruumid.
Photo on Unsplash
Teine vaatamisväärsus on Fernwärmewerk Spittelau katlamaja, mille tipus on kuldne kera.
Hundertwasseri loominguga saab lähemalt tutvuda Kunst Haus Wienis, kus on tema loomingule pühendatud püsinäitus.
Kuid nii tõsine kui Viini profiil ka ei tundu, on sellel linnal midagi imelist pakkuda ka meie sisemisele lapsele, nimelt ajalooline Prateri lõbustuspark Leopoldstadti linnaosas.
Esimesed karussellid ja kohvikud ilmusid siia juba 18. sajandil.
Pargi kõige kuulsam vaatamisväärsus – hiiglaslik vaateratas – püstitati 1897. aastal keiser Franz Josephi 50. valitsemisaasta tähistamiseks. Toona oli see Euroopa kõrgeim vaateratas (64,75 m).
Toidulinn
Kui astud mõnda Viini kohvikusse, tekib kohe tunne, nagu oleksid ajas tagasi rännanud.
Mitte ainult marmorist lauaplaadid, painutatud puidust Thonet’ toolid ja puidust ajalehehoidjad ei viita sellele, et aeg on neis asutustes sajandeid paigal seisnud.
See väljendub ka rangetes traditsioonides, mis sellistes kohtades ikka veel valitsevad.
Photo on Unsplash
Kohvi serveeritakse alati hõbekandikul ja sellega on kaasas (tasuta!) klaas vett. Joogiklaasi serval balansseeritud lusikas tähendab, et klaas on äsja veega täidetud.
Siin pole alati õigus mitte kliendil, vaid hoopis hästi riides kelneritel, keda kutsutakse Herr Ober.
Viini kohvikute konservatiivsus on põhjus, miks need on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, ja võib olla ka põhjus, miks kohalikke peetakse, khmm, pisut upsakateks.
Iga kohvik on tuntud mingi magustoidu poolest.
Café Sperl on oma märkimisväärne Sperli tort, Café Hawelka on kuulus oma Buchtelni kuklite poolest ja Café Sacheri nimi ütleb juba kõik.
Peale vitriinis olevate kookide pakuvad paljud Viini kohvikud ka soolaseid suupisteid, näiteks klassikalist hommikusööki Wiener Frühstück või viinereid Frankfurter Würstl, mida tuleb muide kätega süüa.
Viini kohta saad lähemalt lugeda ajakirjast Baltic Outlook.