Veneetsia jaoks sai pandeemiast uuestisünni aeg. Elu on siin jälle normaalseks muutumas. Ainulaadne linn tutvustab nüüd külastajatele uusi lugusid ja vaatamisväärsusi.
- Klassikud
- Biennaal kutsub unistama
- Teised saared
- Tähelepanuväärsed pärlid
- Mõnusad trendid ja kohalik hõng
Klassikud
Kuulus Piazza San Marco (Püha Markuse väljak) on alati olnud Veneetsia elu keskmes.
See on juba sajandeid olnud hinnatud kui maailma kauneim salong: ülemaailmse energia, rikkuse ja tõelise ilu koondsümbol.
Väljaku ümbrust ilmestavad suursugused ehitised Procuratie Vecchie ja Nuove, suurepäraste mosaiikidega kaunistatud Basilica di San Marco (Püha Markuse katedraal) ja kellatorn Torre dell’Orologio, mis on renessansiajastu pärl.
Photo source: Unsplash
Tegelikult on praegu ajalooline hetk: Procuratie Vecchie avati alles möödunud kuul pärast viit aastat kestnud keerulisi restaureerimistöid. Esimest korda 500 aasta jooksul on 16. sajandist pärit hoone üldsusele avatud ning on saanud avalike ürituste, näituste ja konverentside keskuseks.
Piazza San Marcol asub ka Caffè Florian (1720), mida peetakse Itaalia vanimaks kohvikuks, mida kunagi külastas Giacomo Casanova ning ka sellised kuulsused nagu Clark Gable, Andy Warhol ja Salma Hayek.
Photo source: Unsplash
Elava muusika saatel pakutakse siin fantastilist, suus sulavat tiramisùd ja erakordset Caffè alla Venexianat.
Proovi elegantselt „pakendatud“ rooga cicchetti, tüüpilisi Veneetsia suupisteid kohvikus Grancaffè Quadri (1775) väljaku vastasküljel.
Seal on staardisainer Philippe Starck hoolitsenud kohviku ajalooliste ruumide restaureerimise kontseptsiooni eest.
Photo source: Unsplash
Aga kus selle linna ajaloolises südames saaks rahvasummade eest varju leida ja veidi rahulikumalt hingata? Loomulikult sellises mõnusas oaasis nagu Giardini Reali.
1806. aastal rajatud pargis lõpetati mõne aasta eest pikaajalised renoveerimistööd ja see on nüüdseks taas omandanud oma botaanilise ja arhitektuurilise väärtuse.
Pargi rohelist paradiisi, mis koosneb laguuni ökosüsteemile iseloomulikest taimedest ja lilledest, aga ka eksootilistest liikidest, näiteks bambusesaludest, rikastab arhitektuuriliselt silmatorkav Padiglione del Caffè oma suurte klaaspindade ja Illy kohviga.
Photo source: Zintec
Biennaal kutsub unistama
Selle hooaja suursündmus on 60. Veneetsia biennaal, mis on pühendatud kuni selle aasta 24. novembrini moodsale kunstile ja kunstnikele. Biennaal ootab külastajaid keskpaviljoni ja rahvuspaviljonidesse Giardinis, iidsetesse Arsenale laevatehastesse ja paljudesse paikadesse linna ajaloolisse keskusesse ning mujalegi.
Näituse kunstiline juht on Milanos sündinud ja New Yorgis elav Cecilia Alemani, kes on üks maailma mõjukamaid kaasaegse kunsti suurprojektide kuraatoreid ja biennaali ajaloos esimene itaallanna, kellele see vastutusrikas ametikoht on usaldatud.
Photo source: Biennale Arte (photo by Francesco Galli)
Biennaal toob kokku 332 kunstnikku enam kui 75 riigist; sel aastal on eesmärk laiendada süsinikuneutraalsuse eesmärgini jõudmist. Alates 2021. aastast on La Biennale di Venezia käivitanud plaani, mille käigus vaadatakse kõik tegevused üle lähtuvalt keskkonnasäästlikkuse tunnustatud ja konsolideeritud põhimõtetest.
Photo source: Biennale Arte
Tänavune biennaal kannab pealkirja „Stranieri Ovunque – Foreigners Everywhere“, mis pärineb 2004. aastal Pariisis sündinud ja Palermos asuva kollektiivi Claire Fontaine’i teoste sarjast.
Teosed koosnevad erinevates värvides neoonskulptuuridest, mis annavad edasi üha enamates keeltes sõnumit „Välismaalased kõikjal” (inglise keeles „Foreigners Everywhere“).
See osa pealkirjast pärineb omakorda Torino kollektiivi nimest, kes võitles 2000. aastate alguses Itaalias rassismi ja ksenofoobia vastu.
Photo source: Biennale Arte (photo by Andrea Avezzù-Courtesy)
Sel kevadel on ajaloo- ja tekstiilifännide südameid soojendanud veel üks inspireeriv sündmus kunstirindel, nimelt muuseumi Museo Fortunyavamine.
Siin, San Marco kvartalis asuvas gooti stiilis Palazzo Pesaro degli Orfeis, veetsid oma elu ja loomingulise karjääri Hispaania moelooja ja intellektuaal Mariano Fortuny y Madrazo ja ta abikaasa Henriette Nigrin (prantsuse rõivadisainer ja tekstiilikunstnik).
Muuseumi püsikogu koosneb Fortuny maalidest, etenduste lavakujundustest, valgustitest, rõivastest ja kangastest.
Teised saared
Veneetsia eripära avaldub selle mitmekesistes saartes.
Laguuni soolast õhku sisse hingates suundume kõigepealt San Giorgio Maggiore saarele, mida tuntakse ka küpresside saarena. See oluline kultuuriline sihtkoht asub vaid paariminutilise vaporetto-sõidu kaugusel, San Zaccaria peatusest Giudecca suunas.
Photo source: Unsplash
Kultuuriasutus Fondazione Giorgio Cini asub San Giorgio Maggiorel, kus arendatakse ja viiakse ellu suuri rahvusvahelisi projekte.
Praegu on hoone Stanze del Vetro näitusepindadel avatud Christian Larseni kureeritud näitus „FontanaArte: House of Glass“. Näitus keskendub legendaarse Milano ettevõtte poolt toodetud meistriteostele, mis on loodud selliste legendide nagu Gio Ponti, Max Ingrandi ja Gae Aulenti juhendamisel.
Saarel on ka Borgese labürint 3200 oskuslikult pügatud pukspuu-põõsaga, muusikasaal, terrassikohvik romantiliste vaadetega purjelaevadele ja Veneetsia kuulsale siluetile ning palju muid ainulaadseid elamusi.
Photo source: Visit Venezia
Öeldakse, et Arsenale vastas asuv saar Isola della Certosa on Veneetsia keskpark. Roheline avalik ruum koos niitude, pargi ja mesipuudega on ideaalne koht piknikuks, sportimiseks ja lõõgastumiseks.
Siin saad oma paadiga silduda ja päikeseloojangul mõne veeäärse kohviku terrassil koos heade sõpradega proseccot või Veneto punast maheveini nautida.
Isola delle Rose (Sacca Sessola) on veel üks pärl Veneetsia laguunis, kus asub auhinnatud JW Marriott Venice Resort & Spa.
20. sajandi alguse kompleksi renoveerinud tunnustatud Itaalia arhitekt Matteo Thun selgitas projekti tagamaid: siin pole põhirõhk mitte hoonetel, vaid keskkonnal – veel, vaikusel, aja aeglasel kulgemisel. R
estaureerijad olid aupaklikud piirkonna kultuuri ja looduse vastu ning otsustasid teadlikult kasutada kohalikke materjale, näiteks Murano klaasi ja peegleid ning kohapeal toodetud telliseid, plaate ja kangaid.
Samasugust kohalikku ja ajaloolist võlu õhkab ka Michelini tärniga pärjatud restoranist Fiola at Dopolavoro, mis asub 1936. aastal ehitatud hoones.
Tähelepanuväärsed pärlid
Veneetsia kogu uhke ajaloolise pärandi keskel jääb paljudel külastajatel kahe silma vahele kuulsa 20. sajandi Veneetsia arhitekti ja disaineri Carlo Scarpa pärand.
Temast on alles jäänud meisterlikud klaasitööd ning palju nutikaid restaureerimisprojekte, mis pole linna ehedust kahjustanud ega hävitanud.
Kui soovid näha, kui harmooniliselt eksisteerivad Veneetsias kõrvuti vana ja kaasaegne, külasta Querini Stampalia kultuurikeskust. Veel üks Scarpa maamärk on Olivetti näitusepind Piazza San Marcol.
Ehedama Veneetsia vaimu kogemiseks külasta iidset Mercato di Rialtot. Eredad värvid, lõhnad ja energilised müüjad mängivad siin olulist rolli.
See on üks vanimaid turge kogu Itaalias, mis on juba alates 1097. aastast olnud rahvusvaheliselt mõjukas kauplemiskoht ning majandus- ja finantskeskus.
Üks uhkeimaid hooneid turukvartalis on 1907. aastal ehitatud Pescheria, kalapaviljon, mille Veneetsia gooti stiilis fassaad avaneb Suurele kanalile.
Photo source: Unsplash
Turul, mis on linna epitsenter, toimuvad sageli mitmesugused üritused. Sellistel puhkudel pannakse siia üles rikkalikud lauad ja staarkokad serveerivad suurepäraseid roogasid. Seda au nautisid ka luksusbrändi Dolce & Gabbana külalised eelmisel suvel toimunud Veneetsia päevadel.
Pärast restaureeritud Rialto silla ületamist suundu veel ühe restaureeritud pärli, Scala Contarini del Bovolo poole.
Kaunis 28-meetrine silindrikujuline torn, mis varjab endas keerdtreppi (bovolo tähendab Veneetsia dialektis „tigu“), on hoone omaniku Pietro Contarini tellimusel valminud.
Veneetsia renessanss- ja gootistiilis ehitis on valmistatud punasest telliskivist ja valgest Istria kivist.
Pärast 80 trepiastmest üles ronimist on autasuks kuulus vaade linnale ja… Kindlasti pildistamine!
Photo source: Unsplash
Mõnusad trendid ja kohalik hõng
Osterie, bacari, trattorie – mitte üksi endast lugupidav veneetslane ei loobu söögi- ja joogimõnudest.
Samamoodi on Veneetsia identiteet mõeldamatu ilma selle ajalooliste kohvikuteta, kuhu inimesed möödaminnes kohvi ja koogitüki nimel sisse astuvad, seistes skulptuuritaoliste marmorist lettide või laudade ääres.
Photo source: Unsplash
Soovitame nautida atmosfääri Pasticceria Tonolos (1886) oma klassikaliste portselanist tassidega, Rosa Salvas (1870), Marchinis (1966) või Dal Mas (1906).
Reeglina võib teeninduse hind Veneetsias oluliselt erineda sõltuvalt sellest, kas otsustad lauas istuda või baarileti ääres seista.
Photo source: Tripadvisor
Ka Veneetsia köögi ümberkujundamine on juba mõnda aega kestnud.
Loomulikult pole sarde in saor ja baccalá mantecato kuskile ära kadunud, aga uueks trendiks on sajanditevanuste laguunitraditsioonide ümberkujundamine uuenduslikuks köögiks, kus kasutatakse ebatavalisi koostisainete kombinatsioone.
Sellel lainel on ka Castello linnaosas asuv uus projekt Local. Siin serveeritakse kohalikest hooajalistest saadustest valmistatud gurmeeroogasid mitteametlikus õhkkonnas, kus on tunda traditsioonilist Veneetsia disaini.
Hotell Venice Venice on muutunud üheks linna majutusvõimaluste säravamaks täheks.
Seda ambitsioonikat nime kannab uus luksuslik majutusasutus, mis asub Suure kanali ääres, Rialto turu vastas olevas antiikses uhke bütsantsliku fassaadiga Ca’ da Mosto palazzos.
Selle omanik on Alessandro Gallo, innovaator ja tuntud moebrändi Golden Goose asutaja.
Ta kujundas hotelli stsenograafia, mis moodustab dialoogi biennaali avangardi ja linna ajaloo vahel. Fuajees asub disainiesemete kontseptsioonipood Venice M’Art.
Sellise hotellikontseptsiooniga püüab Gallo (nagu ka paljud teised äsja taasavastatud aadresside omanikud) rihtida tuleviku Veneetsia poole.
Veneetsia kohta saad lähemalt lugeda ajakirjast Baltic Outlook.