Külasta alljärgnevat nelja erksat ja ainulaadse iseloomuga sihtkohta, mis inspireerivad ja paljastavad Sinu sisemise kunstniku!
Santorini: unistuste sihtkoht
Santorini saar Egeuse mere lõunaosas, mis sobib Kreeka lipu sinise ja valge värviga hästi kokku, pakub reisijatele ehedat Küklaadide paradiisi. Roosad bugenvillea-õied piiluvad pimestavvalgete majade tagant ning erksinised aknaluugid ja ukseavad ääristavad järske kitsaid käike, mida sageli ummistavad karismaatilised vanaldased mehed, kes juhivad võluvaid eesleid.
Küklaadide traditsiooniline valge arhitektuur peegeldab pimestavat Vahemere päikest ja hoiab seega sisetemperatuuri jahedamana. Vulkaanilise tuha ja lubjakiviga valgeks krohvitud graatsilised kuubikujulised madalad majad on ehitatud üksteise kõrvale ja isegi üksteise peale, nii et need sulanduvad kaljumaastikuga ühte. Kaua aega tagasi raiusid saarlased oma kodud kohalikku vulkaanilisse kaljusse, magades sisuliselt koopasarnastes ruumides. Nüüd on see traditsioon saanud uue elu, sest mõned vanad majutuskohad on muudetud butiikelamuteks.
Santorini pealinn Fira on täis vilkaid poode ja puhtaid tänavaid, mida ääristavad pildistamisväärsed uksed. Oia küla omakorda meelitab külastajaid virsikukarva päikeseloojangute ja ka hõõguvate päikesetõusudega, mida näeb bütsantsiaegse Püha Nikolai kindluse varemetest. Siin tasub ööbida juba selle nimel, et kogeda küla varahommikust tühjust, teha unustamatult kunstilisi pilte ja nautida Kreeka imega omaette olemist.
Oias asuva Püha Spiridoni kiriku sinised kuplid on vapustavalt ilusad. Aga fotograafide lemmikuks on ka ebatavalise värvilahendusega hotell Kastro Oia Houses, mille elegantsed pastelsed oranžid fassaadid paistavad valgel taustal silma. Tuuleveskid on samuti üks Santorini kaubamärk. Üle kogu tuulise saare leidub suurel hulgal tuuleveskeid. Mõned neist on ümber ehitatud ainulaadseteks majutuskohtadeks, restoranideks ja kauplusteks.
Santorini hoonete optimistlik valge värvus on kontrastiks saare karmile looduskeskkonnale, näiteks punastele kaljudele Punasel rannal, mis on peidetud pärl Akrotiri küla lähedal. Oiat ja Firat ühendab avar kaljurada (valikulise kõrvalepõikega muljetavaldavale Skarose kaljule), kust avaneb katkematu vaade poolkuukujulisele lahele, mis on tegelikult ühe iidse vulkaani kaldeera.
Procida: ilmekas aarete saar
Napoli lahelt ja Amalfi rannikult avanevad ühed kõige kaunimad vaated Vahemerele. Capri ja Ischia ülekaaluka populaarsuse varju peidetud Procida (Campania saarestiku suuruselt kolmas saar) on nagu üks kalliskivi, mis on peidetud mere ja taeva sinise lõuendi keskele. Kitsaste teede, värviliste majade ja eheda vaimuga Procida on koht, mis järgib omaenda rahulikku rütmi.
Vaid neljakilomeetrisele Procida saarele pääseb Napolist hõlpsasti umbes 40-minutilise praamisõiduga. Saare peamine vaatamisväärsus on 17. sajandist pärit sadam Marina Corricella, mis on piirkonna vanim kaluriküla ja kus üksteise vastas asuvad kõikvõimalikes toonides majad. Mõne kuubikujulise maja värv on tuhmunud, aga see ainult lisab iseloomu. Paljud majad on värvitud mõnusates pastelsetes toonides, aga leidub ka palju erksat roosat, lillat, kollast, oranži, punast ja sinist. Küla näeb välja nii, nagu oleks hulk lapsi rasvakriitidega lõbutsemas käinud! Tegelikult värvisid kalurid oma majad meelega erksat värvi, et need silma paistaksid ja oleksid ka kaugelt merelt äratuntavad. Marina Corricella põhiplaan on amfiteatrikujuline ja selle kai ääres paistab kümneid erksavärvilisi paate ja kalavõrke.
Terra Murata on 90-meetrise mäe tipus asuv keskaegne kindlustatud asula Procida saarel. Tippu ronijaid premeeritakse parimate panoraamvaadete ja unustamatute päikeseloojangutega. Kontrastiks on Ciraccio ja Chiaiolella pikad ja üksildased rannad musta vulkaanilise liiva taustal.
Amalfi rannikul leidub palju kitsastele tänavatele peidetud sidrunipuid. Procida pole erand. Tüüpiline kohalik maiustus on traditsiooniline lehttaignapirukas sidrunikreemi täidisega. Sarnast munakollast varjundit on näha keskse Santa Maria delle Grazie kiriku fassaadil. Procidal on filmitud Hollywoodi hitid nagu näiteks „Kleopatra“ (1963) Elizabeth Taylori ja Richard Burtoniga ning „Andekas härra Ripley“ (1999), kus saar on Itaalia dolce vita puhkuse kehastus.
Valletta: ilu detailides
Mitme kultuuri ristteel asuv ja 16. sajandi barokkfassaadide, aadlipaleede, vanade kindluste ja lopsakate aedadega Valletta on üks Euroopa väiksemaid pealinnu. Linna kõige laiema osa saab jalutades läbida veidi alla 20 minutiga, aga pilkupüüdev linnapilt nõuab iga kaadri nautimiseks palju aeglasemat tempot.
Siin on ainulaadne arhitektuurielement, mis võlub omapäraste linnadetailide kogujaid, nimelt kuulsad malta rõdud, mida tuntakse nime all gallariji ehk galeriid. Pealinna pikim nurgarõdu, mis pani aluse edasistele sellistele puitkonstruktsioonidele, on 1679. aastal ehitatud Suurmeistri palee galerii. Araabia kultuurist ülevõetud galeriide traditsioon sai hoo sisse 18. sajandi keskel. Toona oli rõdu üks funktsioonidest võimaldada naistel nautida linnaelu, jäädes samal ajal teiste silmade eest tagasihoidlikult varjatuks. Põnev on lihtsalt ringi jalutada ja iga rõdu taga lugusid ja inimesi ette kujutada. Mida nad sealt ülevalt nägid ja milliseid saladusi nad enda teada jätsid?
Enamik suletud lodžadest ulatub liivakivist fassaadidest väljapoole. Kuna lodžad on tavaliselt valmistatud puidust, hakkasid majaomanikud neid värvima, et kaitsta seda ehitusmaterjali karmide päikesekiirte eest. Lodžade sobitamiseks ja omanike identifitseerimiseks värviti vastavalt ka hoonete uksed. Lodžad heitsid varju ka allolevatele tänavatele, muutes nii suve linnas talutavamaks. Kergemat tüüpi sepisrõdud heidavad tänavatele dekoratiivseid varje. Purtella (aknasektsiooni) alusel maksustatud rõdud aitasid kuumadel päevadel ka siseruume tuulutada või kasutati neid riiete kuivatamiseks.
Vanematest värvidest (beež, kahvatukollane ja roheline) alguse saanud rõdude värvipalett laienes lõpuks ka erkpunase, tumesinise ja lilla värviga. Vanimad rõdud toetuvad dekoratiivsetele tugipostidele (saljaturi), mis on kaunistatud leht-, taim- ja loomornamentide ning skulptuursete motiividega. Mida uhkemad olid kaunistused, seda prestiižsem oli perekond. Valletta rõdud defineerivad linnapilti väga kunstipäraselt, siiralt ja külluslikult ning harva leiab siit linnast kahte ühesugust rõdu.
Trondheim: põhjamaine elegants
Norra tehnoloogiliste saavutuste ja maailmatasemel gastronoomiliste hõrgutiste poolest tuntud Trondheim asub kohas, kus Nidelva jõgi suubub Trondheimi fjordi. See jõgi lõikab linna justkui läbi, luues Norra ühe kõige äratuntavama piltilusa panoraami. Nidelva mõlemat kallast ääristavad vanad puust kaid ja traditsioonilised värvilised majad, mis algselt toimisid laoruumidena kogu maailmast pärit kaupade jaoks. Vaatamata mitmetele tõsistele tulekahjudele on vabaõhugaleriis veel mõned 18. sajandi alguses ehitatud algupärased hooned alles.
Siinsesse värvipaletti kuulub palju kollaseid, oranže, rohelisi, helesiniseid ja punaseid maju. Punast värvi seostati ajalooliselt rikkuse ja eduga; paradoksaalsel kombel oli seda ka kõige odavam toota (kalaõli ja ookri segamisel), mistõttu kalurid kasutasid seda palju. Valge oli seevastu kõige kallim värv, kuna selles kasutati kallist tsinki.
Kõige põnevam on laopanoraami avastada vee pealt. Maist oktoobrini korraldatakse regulaarselt kajakiretki, mis kulgevad läbi Trondheimi ajaloolise keskuse. Võluvad vanad majad peegelduvad rahulikus vees ja kajakiga sõites avaneb külastajatele ainulaadne võimalus avastada paiku, mis on tavaliselt maismaal matkajate silmade eest varjatud.
Parim koht majade imetlemiseks on 1861. aastal ehitatud fotograafide lemmiku, Vanalinna silla ja Bakke silla vahel Bakklandeti linnaosa poolsel kaldal. Selle trendika ja muretu piirkonna kitsastel munakivitänavatel ja väikestes puumajades elasid kunagi kalurid ning käsitöölised. Nüüd on see atraktiivne kohtumispaik, mis meelitab inimesi mõnusate kohvipoodide ja galeriidga, mis tutvustavad kohalikku kunsti ning käsitööd.
Bakklandetis asuv Antikvariatet on kohalik ikoon: vanas punases majas tegutseb muusikakohvik ja raamatubaar ning see on täis elavate kontsertide rütme ja antiikesemete atmosfääri. Lillepood Bakklandet Blomster on veel üks hitt, kust saab meeleolukaid kaadreid ja suveniire koju kaasa võtta. Kohe maja number 10 kõrval Nedre Bakklandeti tänaval on ilus vaatekoht, kus saab teha paar toredat pilti ja veepiiril mediteerida, samal ajal kui kohalikud jõest kala püüavad.
Ehedate reisielamuste kohta saad lähemalt lugeda ajakirjast Baltic Outlook.