Baltic Outlooki ajakirjanik Olga Dolina uurib lähemalt Tenerifet, avastades selle erakordset ilu ja mitmekesisust.
Siin saab oma reisielamuse kombineerida kaunitest vulkaanilistest maastikest, vapustavatelt ilusatest päikeseloojangutest ja pilvedesse mattunud metsadest koos talvise päevitamise, ookeanivaatega restoranide ja rikkaliku kultuurieluga, paljuski üheainsa päevaga.
Esmamulje
Kuni hetkeni, mil astusin lennujaamast välja kõikuvatest palmipuudest ümbritsetud tuulisele parkimisplatsile, polnud mul veel õieti aimugi, mis nurga alt Tenerife end mulle näitab.
Minu silme ees kangastus täiuslik pilt kõik-hinnas hotellidest, surfaritest, golfiväljakutest ja peresõbralikest teemaparkidest.
Kuid reisi lõpuks sain aru, et Tenerife oli viinud mind ootamatute ja siirate avastusteni.
See erinevate kultuuride mõjudest läbi imbunud igavese kevade saar jäi truuks oma metsikule iseloomule. Tenerife on tõepoolest täiuslik.
Lummav loodus
1960-ndatel hakkasid Tenerife lõunaosa kargele, kivisele ja liivasele vulkaanilisele maastikule kerkima kõik-hinnas kuurordid.
Kuid laisk päikese-ookeani-sangria nädalavahetus pole see, mida ma seekord otsin, nii et rendin auto ja sõidan piki edelarannikut Los Gigantese majesteetlike 500-meetriste kaljude suunas ja edasi mööda looderannikut.
Sõidu ajal jääb Tenerife tuntuim loodusobjekt minust paremale, saare keskele. Teide vulkaan on 3718 meetri kõrgune ja Hispaania kõrgeim punkt.
Teidet ja seda ümbritsevat rahvusparki tuleb kindlasti külastada, kas köisraudteega või jalgsi, ja seda nii päevasel ajal kui ka öösel, kui taevas on tähtedest tulvil.
Vaevalt leidub teist nii võimsat looduskogemust, kui tervitada päikesetõusu või -loojangut Teidel.
Corona Forestali looduspargi lähedal on ka kaunis matkarada, mis viib läbi nn kuumaastiku: massiivsed kivi- ja liivamoodustised loovad veidralt muinasjutulise maastiku.
Photo on Instagram
Minu marsruut viib aga läbi Teno rahvuspargi, 1300 meetri kõrgusel merepinnast, kus 30-minutilise autosõidu jooksul näeb nii järske kaljusid, metsi, muljetavaldavate kaktustega täidetud orgusid kui ka ookeanivaateid.
Siinsed musta vulkaanilise liiva ja suletud merekarbi kujulised väikesed rannad meeldivad mulle palju rohkem kui kuulsaimad kuurordid.
Näiteks San Marcose rand Icod de los Vinose lähedal. See võluvalt ehe linn on kuulus oma massiivse 800 aasta vanuse draakonipuu poolest.
Seda Tenerife sümbolit kummardasid muistsed guanšid ja seda kasutati laialdaselt ka meditsiinis.
Photo on Unsplash
Tenerife põhjaosale lähenedes muutub maastik silmnähtavalt. Vastupidiselt pastelsetes toonides liivasele lõunaosale on põhjaosa lopsakas ja roheline.
Samuti on seal paar kraadi külmem ja ilm võib päeva jooksul vägagi muutlik olla, mistõttu puhkajad kipuvad eelistama saare lõunaosa stabiilsemat kliimat.
Photo on Unsplash
Minu teekonna tipphetk on Anaga poolsaar Tenerife kauges kirdenurgas.
Oma siksakiliste mägiteede, matkaradade, loorberimetsade ja kanarbikuga on karge Anaga lausa paradiis kõikidele matkajatele.
Autost väljudes hingan sügavalt sisse kõige magusamat hapnikku, mida olen elus kunagi tunda saanud. Õhk on ergutav ja värske: isegi mu T-särk tundub äkki jahe ja niiske.
Photo on Unsplash
Lähen jalutama, kaotades end puutunnelite ja uduste küngaste vahele. Selles rohelises paradiisis on mitu vaateplatvormi, kust avaneb vaade saare lõunaosa ja El Teide suunas.
Olles saanud puutumata loodusest energiat, jätkan oma teekonda Tenerife pealinna, et avastada selle saare kaasaegset külge.
Photo on Instagram
Võluv linnaelu
Nädalavahetuseti on pealinna Santa Cruz de Tenerife tänavatel vaikne. Kohalikud lõbutsevad tõenäoliselt Playa de Las Teresitase külas San Andrésis.
Saare põhjaosa kivisel ja metsikul rannajoonel leiduvad vaid mõned üksikud ohutud ja peresõbralikud rannad.
Selle kandi parim on Las Teresitase 80 meetri laiune rand, mis loodi 1970-ndatel, 270 000 tonnist Sahara kõrbest imporditud valgest liivast.
Photo on Instagram
Santa Cruz on inspireeriv üleminek loodusest ja lõõgastumisest kunsti ja kultuuri juurde.
Ajaloo ja kaasaja iseloomuliku seguga linn on muljetavaldav Kanaari saarte kõige sümboolsema hoone, Auditorio de Tenerife, poolest.
Photo on Instagram
Selle 2003. aastal avatud kontserdisaali projekteeris visionäärne Hispaania arhitekt Santiago Calatrava.
Pimestavalt valge ekspressionistlik ehitis meenutab kas lainet, tohutut purjekat või linnutiiba, olenevalt sellest, millise nurga alt seda vaadata.
Siin esitatakse regulaarselt sümfooniakontserte ja oopereid, ning toimuvad ka filmifestivalide linastused.
Kontserdimaja all olevatele rannakividele on maalitud kuulsate muusikute portreesid, Mozartist ja Brahmsist kuni Mick Jaggerini.
Photo on Pixabay
Santa Cruzis on ka teisi meeldejäävaid ehitisi, näiteks Plaza de España.
2008. aastal sai see väljak juurde tohutu türkiissinise veega järve koos purskkaevuga, mille projekteerisid kuulsad Šveitsi arhitektid Herzog & de Meuron.
Ilmselgelt on see populaarne selfie‘de tegemise koht ja lastemagnet.
Arhitektide duo oli vastutav ka betoonist ja klaasist TEA eest, mis on tuntud ka kui Tenerife kunstiruum. Selles on raamatukogu ja mitu avarat näitusesaali, kuid minu jaoks on see eelkõige lihtsalt varjuline koht hilisõhtuse kuumuse eest põgenemiseks.
Siit leiavad külastajad ehk vähem kuulsa, kuid mitte vähem andeka Hispaania sürrealisti Óscar Domínguezi dünaamilised ja veidrad maalid.
Photo on Instagram
Suurepärane on see, et enamik siinseid muuseume on avatud hilisõhtuni.
Kaunite Kunstide Muuseumis on Prado muuseumi uhke varamu, kus on esindatud Hispaania ja Kanaari tuntud meistrid.
Kunst ja fotograafia on pealinnas aktiivselt esindatud sajandivanuses kunstikeskuses Circulo de Bellas Artes ja endisel turuplatsil asuvas avaras La Recova kunstikeskuses.
Muuseumis Museo Municipal de Bellas Artes on välja pandud kohaliku kunstniku Valentín Sansi maastikumaale ja Juan Rodríguez Botase impressionistlikke teoseid.
Espacio Cultural El Tanque on tööstusliku kuvandiga ebatavaline koht: tegu on multimeedia kunsti- ja muusikaruumiga, mis asub kunagises rafineerimistehase konteineris.
Tenerife aroomid ja maitsed
Photo on Instagram
Tenerife toiduelamused erinevad ülejäänud Hispaaniast.
Loomulikult võid ka siin leida traditsioonilist tapade, paella ja sangria kombinatsiooni, kuid ausalt öeldes jäta see parem mandrile. Kuna Tenerifet ümbritseb rikkalik Atlandi ookean, siis on kala kindel valik.
Restoranide menüüdes on rikkalik valik grillitud või hautatud kalaroogasid ja praetud mereande, näiteks chopitos (tillukesed kalmaarid).
Photo on Elmedano Tenerife
Kuigi turism on praegu Tenerife lõunaosas peamine tegevusala, on siin ikka veel säilinud omaette eheda kaluriküla atmosfäär.
Läbi Médano pisikeste tänavate lehvib keskpäevast kuni hilisõhtuni koos maitsetaimede ja küüslauguga värskelt küpsetatud kala aroom.
Restorani Playa Chica võluvalt räsitud punases hoones on tillukeste laudadega terrass, kust avaneb lummav ookeanivaade.
Hõrk mereannisupp ja grillitud päevasaak on alati maitsvad.
Photo on Chili pepper madness
Siinsed toidud peegeldavad saare elavat, täisväärtuslikku ja maalähedast iseloomu. Kõige populaarsemad köögiviljad on siin papas arrugadas ehk väikesed kortsulised kartulid.
Vanasti valmistati neid nii, et kõigepealt leotati neid 12 tundi ookeanivees ja seejärel keedeti. Tänapäeval keedetakse neid aga tavaliselt lihtsalt ookeanisoola sisaldavas vees.
Kartulid, tomatid ja banaanid on saarel ühed kõige levinumad toiduained, sest täiuslikud kliimatingimused võimaldavad kuni neli saaki aastas.
Photo on Instagram
Saarele on iseloomulikud ka viinamarjaistandused, mis on üle orgude ja raskesti ligipääsetavate nõlvade laiali pillutatud.
1496. aastal asusid Kanaari saartele elama Hispaaniast, Portugalist ja teistest Vahemere piirkondadest pärit asunikud. Tegu oli peamiselt maaharijatega, kes tõid endaga kaasa erinevaid viinamarjasorte.
Need viinapuud kohanesid lõpuks vulkaanilise pinnase ja erinevate mikrokliimadega, nii et tänapäeval kasvab saarte suhteliselt väikesel ja karmil territooriumil enam kui 30 viinamarjasorti viie eri nimetuse all, millest mõnda ei leidu kusagil mujal maailmas.
Näiteks Listán Negro on siin kõige populaarsem sort. Vein oli üle 300 aasta vältel väga oluline eksporttoode ja kaubandus oli enamasti brittide käes.
Toona oli tuntuim ja kalleim Kanaari vein Shakespeare’i poolt soositud magus Malvasia.
Ma proovin aromaatset, kuiva ja magusat muskatelli, mis on rikkalik ja mahe, samuti Listán Blancot, mis on hõrk ja ilmeka puuviljase maitsega valge vein.
Minu lemmik on aga Orotava orust pärit puhas ja värske tumelilla Listán Negro: see on vürtsikas ja tugev, kuid samas kerge, mineraalne ja mõnus.
Photo on Instagram
Lisaenergia saamiseks proovi barraquito’t ehk kihilist kohvijooki.
Ma julgeksin isegi Tenerifet selle joogiga võrrelda. Sellel saarel on kõike: rahulikud päikesepaistelised rannad, mis sarnanevad klaasi põhjas oleva kondenspiimakihiga, tugeva iseloomuga maastikud, nagu mõru likööri kontrastne maitse keskel, ja seejärel kohvikiht, mis sümboliseerib ookeani energiat andvat jõudu.
Jõuline sidrunikoore maitse barraquito peal teeb selle eriliseks: täpselt nagu kohalikud saarlased, kes on alati valmis külastajatega oma Tenerife lugusid jagama.
Photo on Instagram
Tenerife kohta saad lähemalt lugeda Baltic Outlook.