Tegu on küll Skandinaavia uhkeima ja vanima pealinnaga, aga Stockholm on veerand sajandit tagasi toimunud airBalticu esimesest otselennust saadik peaaegu tundmatuseni muutunud.
Iga Euroopa linn on viimase 25 aasta jooksul muutunud. Selle aja jooksul on Stockholm muutunud vaevu hoomatavalt, aga põhjalikult.
Tänapäeval on Stockholm kosmopoliitne pealinn ja nutika rohelise eluviisi etalon.
Stockholmis sai muutus alguse kesklinna naabruses asuvatest linnaosadest. Kunagistest elurajoonidest ja töölisklassipiirkondadest said lühikese ajaga trendikohad. Linnaelu tuli jälle moodi ja sellele järgnes kinnisvarabuum.
Aga üks linna “nutika” mõtlemise kõige silmnähtavamaid tulemusi on see, et kesklinn on autodest peaaegu tühi. See on olnud meeldiv muudatus jalakäijatele ja plahvatuslikult kasvatanud jalgratturite arvu. “Stockholmi elanikud sõidavad igale poole rattaga. Võrreldes varasemaga on see tohutu muudatus,” ütleb Samuel Branting, Stockholmskällani toimetaja.
Linnas liikumine ei puuduta ainult maismaad. Stockholm paikneb 14 graniitsaarel, mida ühendavad 57 silda; vett leidub siin linnas väga palju. 90ndatel polnud linnalähedastes vetes ujumine soovitatav, aga viimastel aastatel on Stockholm oma sadamavett palju puhastanud. Kesklinnas leidub randu ja ujumiskohti. Parimad ujumiskohad on Trekantsbadeti ja Oxhålsbadeti rannad, millest viimase puidust kai sobib eriti talisupluseks. Mõnes teises rannas, näiteks Liljeholmsbadetis, on olemas ka saunad.
Siia on kerkinud ka põnevaid uusi muuseume, paljud nendest ammu maha jäetud kunagistes tööstushoonetes. Rootsi fotograafiamuuseum Fotografiska paikneb moekal lõunasaarel, Södermalmil. Praegusest väljapanekust tasub kindlasti külastada Lauren Greenfieldi kõnekat näitust “Generation Wealth”. Kõik, kellel on helgeid mälestusi Nintendost ja Super Mario Kartist, peaksid kindlasti külastama Videomängumuuseumi (Spelmuseum). See muuseum uurib kõiki videomängukultuuri aspekte.
Kunagistesse töölisklassi või tööstuspiirkondadesse on kerkinud uued trendikad asumid.
Nendest kõige kuulsamas, Södermalmi linnaosas, on tänapäeval suur osa linna parimatest baaridest, söögikohtadest, butiikidest, galeriidest ja esinemiskohtadest. Kõigepealt tekkisid siia uued ööklubid. Legendaarsed klubid nagu Le Garage ja Tritnaha olid Södermalmil juba ammu enne kulinaariapoode. Praegusel ajal domineerib saare klubielu kahekorruseline Under Bron (Silla All).
Södermalmi linnaosas on ka vanemaid vaatamisväärsusi, näiteks Rootsi Rahvusmuuseum, Stockholmi teine ooperimaja (Folkoperan), ning saare põhjakülge ääristavatelt kaljudelt avanevad suurepärased vaated. Kui jalutad mööda Hornsgatanit ja selle kõrvaltänavaid, näed kindlasti palju häid kohvikuid, baare ja kauplusi.
Aga nagu trendikates linnaosades ikka, ei püsi melu epitsenter kuigi kaua ühes kohas. Tänapäeval võid kuulda, kuidas Stockholmi elanikud räägivad SoFost ehk Södermalmi piirkonnast, mis asub Folkungagatanist lõunas, ja millest on saanud alternatiivsete kaupluste meka.
Hornstull on Södermalmi uus trendikese. See asub Hornsgatani läänepoolses otsas ja vanasti seda piirkonda pigem välditi, kuna siin oli liiga palju kuritegevust. Nüüd on see korda tehtud ja selle veeäärset asukohta maksimaalselt ära kasutatud, ning siin on oma poekesed avanud lugematul hulgal kohalikke käsitöömeistreid, kes müüvad käsitööd, riideid jm. Hornstull Marknad on omamoodi kirbuturg, kust leiab peaaegu kõike: retrot, kunsti, disaintooteid, käsitööd, antiiki ja muidugi ka tänavatoitu. See on ajutiselt suletud, aga kui ohutusnõuded seda lubavad, tehakse see talvel jälle lahti. Seniks jätkub siin aga tegevust küll, eriti toiduga seoses, sealhulgas Brooklyni-stiilis Tjoget. Filmisõbrad peaksid külastama linna lahedaimat kino Bio Rio, mille atmosfäär meenutab rohkem 1940ndaid kui 90ndaid.
Peale Södermalmi on ka muid linnaosi, mis hoopis teistmoodi välja näevad. Hammarby Sjöstad asub Södermalmi vastas ja sellest kunagisest tööstuspiirkonna tühermaast on saanud ökolinnaosa. “Suured muudatused linnapildis on tavaliselt seotud tööstuslike muudatustega,” ütleb Branting. Kunagisest lihatöötlemiskeskusest Slakthusområde on saanud populaarne ööelu veetmise koht, ja see on märgiks ka Odenplanis toimuvate huvitavate muudatuste kohta. Odenplan on väljak Stockholmi kesklinna põhjanurgas, mis on korralikult üles vuntsitud. Lisaks Rootsi Rahvusraamatukogule leidub siin ka külalislahkeid kohvikuid ja veidi Stockholmi endisaegade suursugusust.
Linna moodne arhitektuur pole eriti populaarseks osutunud.
Pärast sõda tehti paljusid linnatänavaid sirgemaks, et rohkem autosid ära mahutada, ja selle tulemusena kerkis ka kümneid ebapopulaarseid betoonehitisi. Paljude meelest kaotas “Põhjala Veneetsia” sellega suure osa oma ilust.
Üks muutus, mida linnakülastajad kindlasti märkavad, on Stockholmi väidetavalt koledaimate ehitiste kadumine: kõik betoonsillad, lüüsid ja viaduktid, mis Södermalmi vanalinnaga Slussenis ühendasid. Slussenit aga enam pole. 2016.a. said lammutustööd lõpuks alguse, ja kui ehitustööd 2026. aastal lõpevad, on uus Slussen palju kompaktsem ja elegantne.
Mujal on uute hoonete ehitamine käinud kiiremini kui vanade lammutamine. Üle terve linna on kerkinud uusi ehitisi, mis sobivad hästi kokku olemasolevate 20. sajandi alguse korterelamutega, iseloomulikult põhjamaiste uusklassitsistlike rajatiste ja brutalistlike betoonehitistega. Nendest kõige silmapaistvam on hiigelsuur Stockholm Waterfront, kus asuvad kontoriruumid, hotell ja konverentsikeskus.
Üks viimase veerandsajandi armastatumaid hooneid on Sven-Harry Karlssoni erakogu uus kodu. Linlastele meeldib väga, kuidas Sven-Harry kunstimuuseum eest välja näeb. Seda muuseumi tasub külastada nii selle kunstikogu kui ka välisfassaadi ilu pärast.
Kõikidest meeleelamustest on just Stockholmi maitse viimase 25 aastaga kõige rohkem muutunud.
See on paljuski seotud globaliseerumise ja immigratsiooniga. 90ndate Stockholmis peaaegu puudusid eksootilisemad toidukohad. Aga seoses Aafrika, Kagu-Aasia ja Lähis-Ida immigrantide sissevooluga on sellised kulinaarsed elamused linnas nüüd väga olulisel kohal.
Kagu-Aasia köök on juba alates 1970ndatest Skandinaavias tugevalt esindatud olnud. See on järgima hakanud ka mõningaid Uue Põhjala köögi põhimõtteid, mis puudutavad kohalikku ja värsket toorainet. Ka toidubussihullus saabus Stockholmi paari aasta eest, aga nüüd on mõned nendest bussidest saanud päris restoranideks, isegi restoranikettideks. Neist kõige tuntum on Indian Street Food, millel on palju harusid. Veel üks on Falloumi, mille restoran Södermalmil on spetsialiseerunud Lähis-Ida ja Vahemere köögile.
Tundub, et Rootsi on ülejäänud Skandinaavia kombel odavale, mullitavale laagriõllele selja keeranud. Otsi hoopis pruulikoja St. Eriks Bryggeri õllesid, mida leidub mitmetes Södermalmi-stiilis restoranides; ning ka pruulikoja Gamla Enskede Bryggeri toodangut tasub proovida. Õllega sobib kõige paremini loomulikult pitsa. Seda võid minna sööma näiteks Taverna Brillos Sturegatanil, kus pakutakse ilmselt kogu Ida-Rootsi parimat pitsat.
Tänu selles piirkonnas kiirelt populaarsust kogunud Uue Põhjala köögi revolutsioonile on ka Rootsi rahvustoidud muutunud. Stockholmi enda kulinaarne renessanss algas 90ndatel. Tänapäeval on siin kõik värske, keskkonnasõbralik, ja keskendunud toidu kvaliteedile, mitte kogusele. Kohalike seas on Drottninggatanil asuv Bistro Boheme olnud kindel lemmik juba 90ndatest. Kindlasti tasub külastada ka Frantzéni, mis on Stockholmi tuntuim Uuele Põhjala köögile spetsialiseerunud restoran. Selle kõige tähelepanuväärsem roog on kohalik sealiha, mis on nädal aega sojakastmes marineeritud, seejärel 24 tundi suitsutatud, ja siis 100 päevaks kuivama pandud.
KUS ÖÖBIDA
Ett Hem
Selle 2012. aastal avatud ülistiilse hotelli nimi tähendab sõna-sõnalt “Kodus” ja see nimi on vägagi sobiv: siin tunned ennast külalisena kellegi elegantses linnamajas. Hotellis on ka spaa ja jõusaal.
Sköldungagatan 2 (Valhallavägen)
KUS POODELDA
Acne Studios
1996. aastal asutatud Acne Studios on praegu tuntud kui Rootsi kõige lahedam moebränd. Selle poode leidub nüüdseks üle kogu maailma, aga endiselt ka Stockholmis. Esinduskauplus Norrmalmstorgi väljakul on ajalooline vaatamisväärsus – just siin toimus 1973. aastal pangarööv, mille käigus võeti pantvange ja mis hiljem andis nime terminile “Stockholmi sündroom”.
Norrlandsgatan 10
KUS SÜÜA
Sturehof
See mereannirestoran on üks Stockholmi maamärk, mille juured ulatuvad aastasse 1897. Just siin sõlmisid 1924. aastal kaks ettevõtjat kokkuleppe Rootsi autotootja Volvo asutamiseks. “Traditsioonilise ja kaasaegse suurepärane segu,” ütleb Michelini giid. See kirjeldus sobiks väga hästi ka selle restorani interjööri kohta.
Stureplan 2
KÜLASTA KINDLASTI
Spirit Museum (Alkoholimuuseum)
See muuseum pakub siirast ülevaadet Rootsi keerulisest suhtest alkoholiga, mida väljaspool baare ja restorane saab endiselt osta ainult riigi kontrolli all olevatest alkoholipoodidest Systembolaget. Rootsi siidrile keskendunud väljapanek on avatud novembri alguseni, aga muuseumis on ka püsinäituseid.
Djurgårdsvägen 38