Kui Tenerife lõunaosa rannad ja kuurordid meelitavad puhkajaid aastaringse päikesepaistega, siis Kanaari saarte suurima saare põhjaosas avaneb hoopis teistsugune maailm. Siin ootavad vulkaanilistel nõlvadel laiuvad viinamarjaistandused, udusse mähkunud loorberimetsad, maalilised mägikülad, ajaloolised linnad ja võimsad mustadest vulkaanilistest kivimitest rannikud. Põhja-Tenerife on suurepärane valik reisijatele, kes soovivad ühendada looduse, kultuuri ja kohaliku toiduga tutvumise.
Põhja-Tenerifet on eriti mõnus avastada autoga, sest mõned saare kõige meeldejäävamad vaatepunktid ja külad asuvad käänuliste mägiteede ääres. Sõiduks tasub varuda piisavalt aega, et arvestada kurvide, muutuva ilma ja spontaansete peatustega. Rannikul, metsastes mägipiirkondades ja Teide rahvuspargis võivad ilmastikuolud olla väga erinevad.
airBalticuga on Tenerifele mugav reisida. Otselende pakutakse Riiast, Tallinnast ja Vilniusest ning ümberistumisega lennuühendusi on saadaval ka Helsingist, Stockholmist, Kopenhaagenist ja teistest Euroopa linnadest. Lennud saabuvad Tenerife lõunalennujaama, kust on hea alustada saare päikeseliste randade, vulkaaniliste maastike ja võluvate linnade avastamist. Sobivad lennupakkumised leiab airBalticu lehelt Lennupiletid Tenerifele.
Mustad liivarannad ja 500 astmega vaatepunkt
Tenerife vulkaaniline päritolu on eriti hästi näha saare põhjarannikul, kus tumedad rannad laiuvad järskude kaljude jalamil ning Atlandi ookeani lained murduvad vastu musti kivisid. Mirador Los 500 Escalones ehk 500 astme vaatepunkt pakub sellele maastikule muljetavaldavat sissejuhatust. Pikk trepp viib kitsa musta liivaranna poole, kauguses paistavad rannakaljud ja värvilised Kanaari saarte majad.

Alla laskudes saab lähedalt jälgida saare taimestikku ja loomastikku, sealhulgas kaljudel päikest võtvaid sisalikke. Tagasiteel tuleb aga läbida ligikaudu 500 trepiastet ülesmäge ning rannikul võib esineda tugevat lainetust. Enne külastust tasub kontrollida kohalikke ligipääsutingimusi ja mereolusid.
Maitse Tenerife vulkaanilisi veine Bodegas Monje veinikeldris
Vein on olnud Tenerife kultuuri osa juba sajandeid. Saare järsud nõlvad, vulkaanilised mullad ja erinevad kõrgused loovad viinamarjakasvatuseks eripärased tingimused. Suur osa kohalikust veinist tarbitakse saarel ning seda ei ekspordita. Tenerife viinamarjaistandused pääsesid ajalooliselt viinapuutäi laastavast levikust, mis tabas suurt osa Euroopast. 2025. aastal avastati kahjur aga esimest korda ka saarel.
Roheliste viinamarjaistanduste keskel paiknevast Bodegas Monje veinimõisast avanevad vaated Teide mäele ja merele. Siin saab tutvuda Tenerife pikaajaliste veinivalmistamise traditsioonidega. Ekskursioonidel selgitatakse, kuidas kõrgus mõjutab viinamarjade valmimist, miks järskudel nõlvadel korjatakse marju mõnikord käsitsi ning kuidas veinivalmistajad oma keldrites kohalike tingimustega arvestavad.
Veinide degusteerimisel saab avastada kohalikke viinamarjasorte, näiteks Listán Negrot, mille kõrvale pakutakse sageli piirkondlikku juustu. Giidiga külastus või degusteerimine tasub ette broneerida. Samuti on mõistlik juba varakult korraldada tagasisõit, näiteks leppida kokku kaine autojuht.
Jaluta Anaga looduspargi loorberimetsades
Tenerife kirdeosas asuv Anaga looduspark on tuntud pilvedesse mähkunud mägede, sügavate orgude ja iidsete loorberimetsade poolest. Need salapärase atmosfääriga metsad on jäänukid taimestikust, mis kunagi kattis osa Lõuna-Euroopast. Sarnaseid elupaiku leidub tänapäeval veel teistel Atlandi ookeani saartel, sealhulgas La Gomeral ja Madeiral.
Üks mugavamaid lähtepunkte looduspargi avastamiseks on Cruz del Carmen. Siit algavad matkarajad viivad samblikega kaetud okste alla, kus udu hõljub puuvõrade vahel ja metsas kostab linnulaul. Sendero de los Sentidos ehk meelte rada kutsub tempot aeglustama ning märkama metsa helisid, tekstuure ja lõhnu.
Teised matkarajad avavad vaateid mäeharjadele ja orgudele, mis ulatuvad põhjarannikuni. Kõrgemal võib ilm kiiresti muutuda, mistõttu tasub kaasa võtta mugavad matkajalatsid, kerge veekindel jope ja joogivesi. Populaarsete matkaradade alguspunktides võib parkimiskohti olla vähe.
Avasta Tabornot ja Anaga mägikülasid
Metsadest kaugemal viivad Anaga kitsad mägiteed väikeste külade juurde, mis paiknevad dramaatiliste orgude vahel. Taborno asub mäeharjal Roque de Taborno lähedal. See ümara kujuga kaljumoodustis kõrgub ümbritseva maastiku kohal ning on piirkonna üks silmapaistvamaid vaatamisväärsusi. Taborno on meeldejääv paik mägivaadete nautimiseks ja kivisel maastikul matkamiseks.
Küla nimi meenutab Tenerife põliselanike guantšide pärandit. Enne Kastiilia vallutuse lõppu 1496. aastal oli saar jagatud üheksaks piirkonnaks, mida nimetati menceyato’deks. Mõned sealsed ajaloolised rajad järgivad teid, mida karjused kasutasid kunagi kariloomade viimiseks eri kõrgustel asuvatele karjamaadele.

Taborno ümbruse matkarajad võivad kulgeda mööda avatud mäeharju, ebatasaseid kaljusid ja järske nõlvu. Seetõttu tasub valida oma kogemustele vastav marsruut ja enne teele asumist olud üle kontrollida. Pärast matka saab külas einestada ning nautida mägede erilist atmosfääri. Üks algses reisiloos mainitud kohalikest söögikohtadest on restoran Historias para no Dormir.
Tutvu Santa Cruz de Tenerifega
Saare pealinn Santa Cruz de Tenerife pakub meeldivat vaheldust mägimaastikele. Jalakäijate tänavad, väljakud, kauplused ja kohvikud muudavad linna jalgsi avastamise lihtsaks. Kesklinnas pakuvad mõnusat varju palmid ja laiade võradega puud, mida kohalikud tunnevad nime all laureles de Indias.
Santa Cruz jutustab ka olulise osa Tenerife Atlandi-ülese kaubanduse ajaloost. Sajandeid peatusid siin laevad, et enne ookeani ületamist varusid täiendada. Veini veeti läände, samal ajal saabusid kaugematest paikadest inimesed, kaubad ja taimed. Mõned linna puud, mis toodi 19. sajandil Kuubalt, meenutavad neid ajaloolisi sidemeid tänapäevalgi.
Kesklinna tänavatel ja väljakutel tasub võtta aega rahulikuks jalutuskäiguks, eriti kui pealinna külastus on ühendatud väljasõiduga Anaga mägedesse.
Jaluta UNESCO maailmapärandisse kuuluvas La Lagunas
San Cristóbal de La Laguna, mida tavaliselt kutsutakse lihtsalt La Lagunaks, on üks Tenerife meeldivamaid paiku rahulikuks linnajalutuseks. Selle ajaloolist keskust ääristavad värvilised madalad hooned, kohvikud, väikesed sõltumatud poed ja laiad tänavad, mis moodustavad korrapärase ruudustiku.
La Laguna rajati pärast Kastiilia vallutust 15. sajandi lõpus saare sisemaale, samal ajal kui Santa Cruz täitis sadamalinna rolli. Kaubanduse laienedes liikus poliitiline tähtsus järk-järgult ranniku poole. Tänapäeval on La Laguna elav ülikoolilinn, mille ajalooline keskus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linna planeeritud tänavavõrk mõjutas hiljem ka koloniaallinnade kujundamist Ameerikas. See pärand lisab La Lagunas jalutamisele ajaloolise mõõtme. Kaunite hoonete taga peitub sajanditepikkune lugu Kanaari saarte ja laiema Atlandi maailma vahelistest sidemetest.
Külasta Puerto de la Cruzi ja ajaloolist põhjarannikut
Tenerife turismiajalugu sai alguse saare põhjaosas. Juba 19. sajandi lõpus reisisid eurooplased Puerto de la Cruzi, et nautida selle pehmeid talvi. Mõned lootsid soodsast kliimast ka tervisele kasu. Endisesse veinisadamasse kerkisid peagi hotellid, sealhulgas 1890. aastal avatud Gran Hotel Taoro.
Hiljem laienes turism märgatavalt päikeselisemale lõunarannikule, eriti seoses tšarterlendude kasvuga 1960. aastatel ja Tenerife lõunalennujaama avamisega 1978. aastal. Sellest hoolimata on Puerto de la Cruz endiselt oluline osa saare puhkusereiside ajaloost ning mugav lähtepunkt ümbruskonna linnade avastamiseks.
Põhjarannikul tasub teha ka väiksemaid peatusi. Näiteks La Caleta de Interiánis leidub vulkaaniliste kivikestega kaetud rand ning rannapromenaad, kust saab jälgida Atlandi ookeani laineid. See on hea meeldetuletus, et mõned ranniku meeldejäävaimad hetked ootavad just vähem tuntud külades.
Imetle vulkaanilist rannikut Buenavista tuletorni juures
Põhjaranniku läänepoolses otsas kõrgub Buenavista tuletorn banaaniistanduste ja laavast kujunenud ranniku kohal. Selle valge torn ja silmatorkav punane keerdtrepp loovad tugeva kontrasti tumedate vulkaaniliste kivide ning Atlandi ookeani valgete murdlainetega.
Läheduses leiduvad looduslikud kivimoodustised, järsud kaljud ja rannakivimitesse uuristatud basseinid pakuvad rohkelt võimalusi Tenerife geoloogilise eripära imetlemiseks. Looduslikes basseinides tasub ujuda ainult siis, kui juurdepääs ja kohalikud olud on ohutud, sest lained võivad olla väga võimsad.
Tuletorn alustas tööd 1997. aastal. Põhjarannikul leidub teisigi tänapäevase arhitektuuriga tuletorne, sealhulgas Puerto de la Cruzi kandiline betoontorn ja Punta del Hidalgo nurgeline ehitis, millest kummalgi on oma eripärane ilme.
Avasta Garachico vulkaanilist ajalugu
Garachico on üks Põhja-Tenerife omanäolisemaid ajaloolisi linnu. Kunagi oli see tähtis kaubasadam, kust saadeti veini üle Atlandi ookeani. 1706. aastal muutis vulkaanipurse linna saatust, kui laava voolas ranniku poole ja mattis vana sadama enda alla. Seejärel liikus suur osa piirkonna kaubandusest Puerto de la Cruzi ja Santa Cruzi.

Tänapäeval tuntakse Garachicot valgete hoonete, ajaloolise keskuse ja muljetavaldava laavaranniku poolest. Ranniku lähedal merest kõrguv Roque de Garachico on kohalik maamärk, samal ajal kutsuvad linna väljakud kohvi nautima ja rahulikku õhkkonda tunnetama.
Garachicos võib olla palju külastajaid ning populaarsetel aegadel napib parkimiskohti. Varasem saabumine või paindlik päevaplaan aitab külastust rahulikumalt nautida.
Avasta La Orotavat ja traditsioonilist Kanaari saarte kööki
Puerto de la Cruzi kohal nõlvadel asuv La Orotava ühendab traditsioonilise arhitektuuri rikkaliku veinivalmistamise ajalooga. Ajalooliste tänavate kohal kõrguvad puidust rõdud ning mõned suursugused majad meenutavad jõukust, mille veiniäri kunagi linna tõi.
Kohaliku käsitöö ja arhitektuuriga tutvumiseks tasub külastada Casa de los Balconesit. Selle puidust rõdud ümbritsevad siseõue, ajaloolised ruumid aga annavad aimu linna minevikust. Ka ümbruskonna tänavad ja aiad väärivad rahulikku jalutuskäiku.
Kohaliku toidukultuuri avastamiseks tasub otsida üles mõni guachinche. Need lihtsad söögikohad said alguse viinamarjakasvatajate tavast pakkuda oma veini kõrvale koduseid ja toitvaid roogasid. Menüüd on erinevad, kuid sageli kuuluvad valikusse grillitud liha, kartulid ja kohalik vein. Proovida tasub ka Kanaari saarte erirooga papas arrugadas, väikseid kortsulisi kartuleid, mida serveeritakse mojo-kastmetega. Rannikuäärsetes restoranides pakutakse sageli kaheksajalga, seepiat ja muid mereande.
Koge Teide rahvuspargi erakordseid maastikke
Tenerife avastamine poleks täielik ilma Teide mäge ümbritseva vulkaanilise maastikuta. Rohkem kui 3700 meetri kõrgusele merepinnast ulatuv Teide on Hispaania kõrgeim mägi ja saare silueti üks äratuntavamaid tunnuseid.
Teide rahvuspargi poole tõusvad teed kulgevad läbi männimetsade ja kohati pilvekihtide, enne kui avanevad karmid kõrgmäestikumaastikud. Las Cañadase nõos ümbritsevad mäge hele kruus, tumedad kaljud ja mitmevärvilised nõlvad. Nõgu kujunes ligikaudu 170 000 aastat tagasi, Teide ja naabruses asuv Pico Viejo aga tekkisid hiljem.

Minas de San José on meeldejääv peatuspaik rahvuspargi peaaegu ebamaise maastiku nautimiseks. Roques de García juures viivad matkarajad mööda ebatavalistest erosiooni kujundatud kivimoodustistest. Mirador La Tarta vaatepunktis saab näha paljandunud vulkaanilise materjali kihte, mis annavad tunnistust eri aegadel toimunud pursetest. Teide observatoorium on veel üks silmapaistev vaatamisväärsus rahvusparki läbivate teede ääres.
Teidel on ka kultuuriline tähendus. Guantšid kasutasid kõrgmäestikku hooajaliseks karjatamiseks ning jätsid endast maha arheoloogilisi jälgi, sealhulgas keraamikat ja obsidiaanist tööriistu. Vulkaaniline tegevus jätkus kaua pärast nende aega. 1798. aastal toimus purse Pico Viejo nõlval ning Tenerife seni viimane vulkaanipurse leidis aset 1909. aastal.
Rahvuspargis võib olla märgatavalt jahedam ja tuulisem kui rannikul, isegi siis, kui päike eredalt paistab. Seetõttu tasub kaasa võtta kihiline riietus, päikesekaitse, joogivesi ja sobivad jalatsid. Samuti võiks varuda aega vaatepunktides peatumiseks ja pidevalt muutuva maastiku nautimiseks.
Põhja-Tenerife reisi planeerimine
Põhja-Tenerife sobib suurepäraselt reisijatele, kes armastavad maalilisi autosõite, matkamist, ajalugu ja kohalikke maitseid. Anaga looduspargi külastuse saab ühendada Santa Cruzi ja La Lagunaga, et ühe reisi jooksul kogeda nii metsi kui ka linnakultuuri. Garachico, Buenavista ja La Orotava pakuvad vulkaanilisi rannikumaastikke ning ajaloolisi tänavaid, Teide rahvuspargile tasub aga pühendada eraldi päev.
Teed võivad olla järsud ja käänulised ning pilvisus või vihm võivad mägedes nähtavust vähendada ka siis, kui rannikul paistab päike. Enne vaatamisväärsuste külastamist tasub kontrollida kohalikke ligipääsutingimusi, matkaradade piiranguid ja mereolusid. Paindliku reisiplaaniga muutuvad saare kontrastsed maastikud ise üheks reisi kõige meeldejäävamaks osaks.
Udustest mägimetsadest ja viinamarjaistanduste terrassidest kuni UNESCO maailmapärandisse kuuluvate tänavate ja metsiku Atlandi rannikuni pakub Põhja-Tenerife rohkelt põhjuseid avastada saart ka väljaspool tuntud rannakuurorte.
Teksti autor: James Taylor
Fotod: James Taylor
Rohkem ehedaid reisielamusi leiad ajakirjast Baltic Outlook.