Mallorca on üks Euroopa populaarsemaid suvituskohti, aga lisaks rannaklubidele ja uhketele jahtidele võlub see Vahemere kaunitar ka palju muuga.
Uurisime, mida tähendavad paradiisisaare jaoks uued jätkusuutlikuma turismi suunad.
Jätkusuutlik transport
Aprilli paiku hakkab Palma de Mallorca lennujaama kuhjuma suuri pappkaste, mida tassivad võimsate säärelihastega jalgratturid.
Rattasõit on Mallorcal väga populaarseks muutunud, kevadeti ja sügiseti ahvatlevad siinsed jahedamad ilmad ja hõredamad rahvahulgad rattureid kogu maailmast.
Paljud hotellid pakuvad spetsiaalseid rattapakette, avaraid rattahoidlaid ja spaasid, et pärast sadulas veedetud pikka päeva lihaseid lõdvestada.
Paljusid meelitab siia Sa Calobra, mis on lausa omaettenähtus. Selle kurikuulsa tee (hüüdnimega „Madu”) projekteeris 1930ndatel Hispaania insener Antonio Parietti. Üle 50 kitsa järsu kurvi, sile teekate ja suurepärased vaated teevad sellest teest tõsistele jalgratturitele vastupandamatu väljakutse.
Kui eelistad rahulikumat rattasõitu, saad saarega ka niisama väga hästi tutvust teha. Palmas on Palma lahe äärse promenaadi kõrval paiknev rattatee suurepärane valik rahulikuks sõiduks.
Jalgratta saad rentida mõnest Avenida Gabriel de Roca ääres asuvast rattapoest ja siis lihtsalt meelepärases suunas väntama hakata.
Lääne suunas, Magalufi poole minnes näed peeneid Portals Nous’ ja Cala Nova abajaid, mille tänavakohvikutest saad tee peale kohvi või jäätist kaasa osta. Rattatee on üsna tasane, mõnede üksikute küngastega. Suurem osa sellest rajast on eraldi rattateel, ainult üksikud lõigud tuleb autoteel sõita.
Maalilised matkarajad
Mallorca kõige kuulsam matkarada on Ruta de Pedra en Sec („Kuiva kivi tee“) mis koosneb 168 km märgistatud radadest saare kaljuses lääneosas.
Rada järgib vanu sillutatud teid, mis UNESCO maailmapärandi nimistus oleva Serra de Tramuntana mäestikus omal ajal külasid ja maavaldusi ühendasid.
Tänu jätkusuutliku turismi maksule on olnud võimalik restaureerida mitmeid kiviterrasse ja teeradasid, ning matkaraja märgistust täiendada.
Restauraatorid kasutavad traditsioonilisi kivimüüri ladumisvõtteid, mis on siinsete oskuslike ehitusmeistrite seas juba sajandeid au sees olnud. Iga kivi valitakse hoolikalt vastavalt oma suurusele ja kujule, kivide vahele jäetakse natuke ruumi, et vihmavesi sealt voolata saaks. Selliseid kivimüüre näeb jalgradade, teede, seinte, põllumajandusmaa terrassidel ja mägiojade kanalite ääres.
Ainuüksi Serra de Tramuntana piirkonnas on üle 20 000 km ilma mördita laotud kivimüüre.
Matkamine on siin pigem maaliline kui väsitav kogemus: ühele poole avanevad imelised vaated rannajoonele ja väikestele abajatele, teisele poole jäävad oliivisalud, männimetsad ning suured maavaldused.
Kui Sul aega napib, võid proovida ühepäevast matka Can Boi ja Muleta vahel.
Ligikaudu kümnekilomeetrine matkarada viib läbi võluva Deià linna kunagise telegraafijaamani Muletas, kust avaneb uhke vaade Port de Sóllerile.
Jaluta sadamasse, et lõunat süüa või ringikujulises lahes sulistada.
Sadamast saad ekskursiooni lõpetuseks hüpata vanaaegsele trammile, mis sõidab ranna ja ajatu Sólleri linna vahet.
Veinid ja restoranid
Mallorcal leidub palju suurepäraseid Hispaania veine, mida Sa tõenäoliselt kunagi proovinud pole, sest neid eriti ei ekspordita. Aga just siin saad 33 kohaliku veinikeldri toodangut ise proovida!
Veinid olid Mallorca majanduses traditsiooniliselt väga tähtsal kohal, kuni viinapuutäid (phylloxera) hävitasid 19. sajandi lõpus saare viinamarjaistandused täielikult.
Põllumajanduse asemel muutus saarel tähtsamaks turism, veinitootmine ei taastunudki endises mahus. 1891. aastal oli saarel üle 75 000 hektari viinamarjaistandusi.
Praeguseks on nendest alles umbes 2500 hektari jagu, järjest kallinevate maa hindade tõttu on ebatõenäoline, et see pindala kunagi kasvaks. Aga tänu uutele mahetootmisvõtetele ja kohalikest viinamarjasortidest veini valmistamisele liigub see ühtehoidev tööstusharu paremuse poole.
Valdav enamus praegustest viinamarjaistandustest asub Serra de Tramuntana eelmäestikus (Binissalemis ja Pla i Llevantis).
Palmast põhja poole, tunnikese läbi tolmuste vanade külade, oliivisalude ja keskaegsete kloostrite sõites unustad peagi, et oled saarel.
Alustuseks sobib hästi Bodegues Ribas Consellis. Mallorca vanim veinitehas on olnud Ribase perekonna omandis juba üle 300 aasta.
Traditsioone austav pere valib siiani kõik viinamarjad käsitsi, et tagada veinide kõrge kvaliteet. Samuti taastavad nad uhkusega kohalikke viinamarjasorte, näiteks Gargollasat, punase viinamarja sorti, mis oli peaaegu välja surnud, aga mida nüüd kasutatakse populaarsemate sortide täiendamiseks.
Rikkalikke ja elegantseid punaseid veine ning sametisi ja kreemjaid valgeid veine maitstes saad imetleda Ribaste uhket 18. sajandi kodu, mida on koos algupärase veinikeldri ja veinilaoga hoole ning armastusega hoitud.
Photo on Instagram
Palmas asuv Andana restoran tegutseb kunagises jaamahoones, kus samuti kasutatakse ainult kohalikke saadusi.
Restoran on tegutsenud alles aastakese, aga on juba saanud palju püsikülastajaid tänu hooajalisele menüüle, kus on kasutatud Michelini tärniga pärjatud koka Maca de Castro aiast pärinevaid saadusi, ning veinikaardile, kus on au sees kohalikud veinid.
Siin pead kindlasti proovima Mallorca coca’t: krõbedat oliiviõliga küpsetatud leiba, mille peale on puistatud hooajalisi köögivilju.
Portera kalmaarid, vürtsikad lillkapsapead ja tahiniga maitsestatud baklažaanid on samuti muljetavaldavad maitseelamused.
Soojal terrassil oleva laua ääres on väga mõnus lähedalasuva vanalinna rahvamelust puhata.
Peidetud rannad
Photo on Unsplash
Kui unistad sellest, et saaksid rahvamasse vältida ja terve pika päeva päikesepaistel mõnda head raamatut lugeda ning aeg-ajalt end merevees jahutada, võta suund Mallorca metsiku ranniku poole.
Llucalcari küla taga asub väike ja privaatne, kivise rannaga Es Canyareti laht.
Selle ääres ilmub pärast tihedat vihmasadu nähtavale ka väike mudapurskkaev, nii et küüri aga stress oma kehast välja ja sukeldu siis kristallselgesse merevette.
Siia jõudmine on omaette seiklus! Alusta Deiàst ja liigu piki rannikut, kuni näed puule kinnitatud silti „Playa“. Pärast väikest jõupingutust saadki nautida privaatset tükikest Mallorcast.
Piki rannikut natuke edasi asub üks eraldatumaid paiku kogu saarel. Sa Calobra rand on Torrent de Pareisi kanjoni suudmes.
Siia saab ainult kahte moodi: autoteed pidi või meritsi. Kui otsustad autotee kasuks, pead lahe poole laskudes hakkama saama 50 järsu kurviga, turistibusside, jalgratturite ja teekitsustega. Palju lihtsamini ja rahulikumalt pääsed siia randa Sóllerist väljuval paadiekskursioonil.
Igal juhul tervitavad Sind saabudes kõige türkiissinisem vesi, mida Sa kunagi näinud oled, ning liivarannad, kus ei paista ühtki päikesevarju ega kioskit.
Siinse maastiku teeb veelgi ainulaadsemaks ranna taga asuv mäekuru. Just siia tasub tulla, kui soovid erilist päeva rannas ilma rahvamassideta.
Vahemere ja mägede kohtumispaik saare põhjaosas on Cap de Formentor.
Kohalike seas tuntud kui nelja tuule kohtumispaik on kitsas poolsaar, kuhu ulatuvad tuuleiilid nii Hispaania mandriosast, Euroopa Alpidest, Põhja-Aafrikast kui ka Atlandi ookeanilt.
Need karmid tingimused on kaljudele oma jälje jätnud. Siinses dramaatilises kaljumaastikus leidub palju häid pesitsuspaiku erinevatele merelindudele.
Photo on Instagram
Just siin saab näha ka kogu saare kõige ilusamaid päikeseloojanguid, mis ahvatlevad kustumatute mälestuste nimel nii romantikuid kui lastega peresid.
210 m kõrgusel merepinnast asuv Cap de Formentori majakas on väga mõnus koht selle looduse vaatemängu nautimiseks.
Suvekuudel võib sinna viiv tee (mis on järjekordne härra Parietti järskude kurvidega looming) olla väga tiheda liiklusega. Mine parem Port de Sólleris bussi peale ja las bussijuht teenib selle otsa eest 3.10 €.
Loe Mallorca kohta lähemalt ajakirjast Baltic Outlook.