Vilnius oleks nagu üks järjekordne kaunis Euroopa pealinn võluva vanalinnaga, aga õnneks leidub siin julgeid ja hakkajaid kohalikke. Kolmest Balti riikide sõsarpealinnast tundub just Vilnius kõige energilisem ja loomingulisem. Ja pole mingi ime, et möödunud aasta Veneetsia biennaalil anti Kuldlõvi justnimelt Leedu paviljonile. Külaskäiku Vilniusesse on igati sobilik alustada Kaasaegse Kunsti Keskusest, kus saab praegu näha Leedu skulptori ja analoog-filmitegija Kipras Dubauskase näitust „Daynighting“. Hoone katusel asuv näitus on omamoodi eelvaade järgmisesse aastasse, sest 2021. aasta kevadel algavad siin kauaoodatud rekonstrueerimistööd.
Naujamiestise kvartal
Kunstnikud ja kunstisõbrad ei saa siiski ainult prosecco’st elada. Vilniuse kõige ekstsentrilisem söögikoht on bistroo Delta Mityba. Selle peakokk Jonas Palekas on välja töötanud menüü mitmete aasiapäraste maitseelamustega, mis on tehtud parimast kohalikust ja hooajalisest toorainest. Alguses oli Delta Mytiba avatud ainult lõuna ajal, aga tänu suurele nõudlusele serveeritakse siin nüüd neljapäeviti ja reedeti ka õhtusööki.
Tegelikult on Delta Mytiba bistroo osa kunstnike päevakeskusest Autarkia. „Kui mõnel kunstnikul on natuke rasked ajad ja ta koputab meile ühel vihmasel pühapäeva õhtul uksele, siis me oleme mõnikord valmis pakkuma tööd,“ selgitab Autarkia tegutsemispõhimõtet üks Delta Mityba kaasasutajaid, Robertas Narkus. Kui kunstnikud siia neli aastat tagasi sisse kolisid, oli see „kurikuulus narkarite piirkond“, aga aastate jooksul on hulk loovinimesi siia kokku tulnud. Kunagisest räämas kvartalist on saanud kohalike seas armastatud ajaveetmise koht.
Siia piirkonda kolivad hetkel ka palju idufirmasid. Septembris kolib oma peakontori siia Leedu esimene tehnoloogiaükssarvik Vinted, kasutatud riiete vahetus- ja müügiplatvorm. Järgmisel aastal saabub siia Tesonet, IT-turvalahendusi pakkuv Leedu idufirma. Startup Lithuania andmetel on 2020. aasta aprilli seisuga Leedus idufirmasid 1021, mis on rohkem kui Eestis (1017) ja Lätis (352).
Swallow kunstiruum
Swallow on kunstiruum tulevases Sodas 2123 kultuurikeskuses („sodas“ tähendab aeda ja 2123 viitab tulevikule), kus hakkab tegutsema kunstnike kogukond, mille seas on esindatud eri valdkonnad ja põlvkonnad. See paikneb tüüpilises nõukogudeaegses koolimajas. 1990ndatel asusid paljud kunstnikud Užupisesse elama ja kunagisest lohakil kvartalist on nüüd saanud üks nõutumaid elu- ja ajaveetmise kohti.
Päike hakkab varsti loojuma ja õhk on sügiseselt karge, aga mitte liiga külm, nii et otsustan Užupise kaudu tagasi kesklinna jalutada. Paupio silda ületades tunnen end järsku nagu peategelane Woody Alleni filmis „Südaöö Pariisis“, justkui otse 1920ndate Pariisi teleporteerunud. Kitsaid munakivitänavaid valgustavad võluvad vanaaegsed tänavalaternad, paistab ainult mõni üksik lillepott ja võib kohata käsikäes jalutavaid paarikesi. See kõik on peaaegu talumatult romantiline.
Vilniuse arhitektuuripärand
Kunagise kuningriigi ja Euroopa suurima riigi sõdades laastatud pealinna Vilniuse arhitektuur pole nii terviklik nagu lennukiaknast punasekatuselisi nukumajakesi vaadates tunduda võib.
Vilniuse vanalinnas on säilinud keskaegne tänavaplaan. Alumnatase sisehoov võlub oma suursuguse renessansiliku kujunduse ja Itaalia restorani Fiorentinoga. Samuti on üks armas sisehoov Vokiečių tänaval, kus paikneb ka Armastuse võlvkäik. Hiljuti lisandus Vilniusesse üks uus sisehoov – Senaatori käik Dominikonu tänaval. Selle käigu ajalugu ulatub 15. sajandisse. Vanasti elas siin palju aadliperesid, aga hiljuti tõi uus omanik Peter Pretzmann siia oma restoranid Nineteen18 ja 14Horses. Mõlemad toitlustusasutused on ühed parimad kogu Leedus, varem asusid need Pacai hotellis.
Leedu suurvürstiriigist on alles barokkarhitektuuri näiteid, nimelt Vilniuse Ülikooli linnaku hoovid, mida ümbritsevad 15. sajandist pärinevad hooned, mis on kaunistatud 300aastaste freskodega. Käekella pole siin vaja, võid lihtsalt kuulatada kirikukellade regulaarseid lööke. Näiteks Püha Anna kirik on tõeline gooti kaunitar, Püha Peetruse kirik on nagu barokiajastu pärl ja Vilniuse katedraal võlub oma puhtajoonelise valge uusklassitsistliku suursugususega.
Kuulsad staarid ja filmitegijad
Aga need pole mitte Püha Peetruse ja Pauluse kiriku tuhanded stukk-kaunistused, mis paljusid filmitegijaid Vilniusesse meelitanud on. Neid on huvitanud hoopis linna nõukogudeaegne arhitektuur. Mikrorajooni Fabijoniškės monoliitbetoonist ehitised on saanud vaatamisväärsuseks pärast seda, kui siin filmiti üles kriitikute poolt kiidetud HBO minisarja „Tšernobõli“ fiktiivses Prõpjati rajoonis toimuv tegevus. Kohalikud noored sattusid aga eriliselt vaimustusse hoopis millestki muust – ühest Netflixi kultussarjast „Stranger Things“. Selle võtted toimusid hiljuti suletud Lukiškių vanglas.
Tänavakunst Vabaõhugaleriis
Vabaõhugalerii annab Naujamiestise vabrikuseintele uue hingamise. Igal aastal teevad kohalikud ja välismaised tänavakunstnikud siia kunstifestivali Loftas Fest raames kümmekond uut seinamaali. Loftase asutas Victor Diawara oma abikaasaga. Kuulus kultuurikeskus on lõpuks ometi meelitanud siia ka noorema põlvkonna muusikuid, nt Nicolas Jaar, Ellie Goulding ja The xx.
Erinevad lavad, palju uksi, toakesi ja tagahoove: Loftas on nagu täiskasvanutele mõeldud mänguväljak. See hoone ehitati algselt Elfa elektrotehnikatehase jaoks, mis oli suurim kassettmakkide tootja kogu Nõukogude Liidus.
