Juunikuu on Balti riikides jaaniaeg: valged ööd, kesköine linnulaul ja õitsvad aasad. Jaaniaeg kulmineerub jaanilaupäevaga (lätlastel Jāņi, leedukatel Joninės), ehk 23. ja 24. juuni vahelise ööga. Jaanipidustustesse on kaasatud palju iidseid kombeid, nt. kodu kaunistamine sõnajalgade, aromaatsete rohttaimede ja värskelt nopitud lilledega, eriliste pööripäevalaulude laulmine, lõkete tegemine ja traditsiooniliste toitude valmistamine.
Jaanipäev oli algselt paganlik festival, mis eksisteeris juba ammu enne seda, kui ristiusk Balti riikidesse jõudis, aga jaanipäevaga seotud traditsioonid on tänaseni ülipopulaarsed.
Foto: Reinis Hofmanis
Praegusel aastaajal võib looduse rikkalikkust ja võluväge tunda ka kõikides Balti riikide pealinnades: Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Nende linnade pargid on täis joovastavat suvehõngu, tänavad ja väljakud on kaunistatud stiliseeritud lillede, niidutaimede ja tamme- ja lillepärgadega. Peamine vestlusteema on „Kelle maakodus Sa sel aastal jaanipäeva veedad“. „Maa“ on siin kõnekas, sest just sellel aastaajal on loodus kõige rikkalikum, niidud õisi täis, ja taimedel ja ravimtaimedel on usutavasti võluväge.
Jaaniajal viidi vanasti läbi viljakusriitusi ja kummardati päikest, mis oli selleks ajaks taevas kõrgseisu saavutanud. Aastasadu on pööripäevapidustuste hulka kuulunud hiiglaslike lõkete tegemine, müstilise sõnajalaõie otsimine ja muidugi pärgade punumine. Nendel tegevustel on oma sümboolne tähendus. Näiteks lõkked ja pärjad sümboliseerivad päikest, mis on elu ja soojuse allikas.
Kuidas pärga punuda?
Foto: Reinis Hofmanis
Veel tänapäevalgi on pärg jaanipidustuste ajal iga Baltikumi elaniku jaoks kohustuslik aksessuaar. Pärgasid jagatakse kõikidele: noortele ja vanadele, meestele ja naistele, isegi lemmikloomadele. Traditsiooni kohaselt korjavad naised päev enne jaanilaupäeva kõik vajalikud ravimtaimed, lilled, rohttaimed ja lehed, et pärgasid punuda.
Lilli kasutavad naised enda pärgade punumiseks, aga tammeoksi meeste pärgade punumiseks, et meestele tammede tugevust ja püsivust edasi anda. Arvatakse, et need värvilised peakaunistused täidavad ka kaitsefunktsiooni.
Pärgasid ei visata pärast pidustusi minema, neid hoitakse kuni järgmise jaanipäevani alles. Pärjad riputatakse seinale või pannakse kapi otsa, et need kodus kõik negatiivse energia enda sisse imaksid. Järgmisel jaanipäeval visatakse vanad pärjad keskööl lõkkesse, et kõik aasta jooksul kogunenud negatiivne energia ära põletada.
Pärgade punumine on omaette tseremoonia, mida peab tegema erilise tähelepanelikkusega. Kui mõni naisterahvas omale pärga punub, korjab ta selleks ise metsalilli ja värskeid rohttaimi ning punub pärja sisse ka oma lootusi ja unistusi.
Usutakse, et lilli ja rohttaimi tuleks korjata intuitiivselt, usaldades oma käe valikuid: pärjakandja alateadvus teab, millise taime energiat ja raviomadusi tol hetkel kõige rohkem vaja läheb.
Kui silmitsed mõnda niitu ja Su pilk jääb pidama näiteks ristikul või madaral, peaksid kindlasti just neid taimi korjama.
Kui aga pärjas olevate lillede tähendus on Sinu jaoks oluline, siis jäta meelde, et:
Karikakrad toovad armuõnne
Moon sümboliseerib viljakust
Rukkilill tähendab ilu
Punane ristik sümboliseerib lojaalsust ja pereväärtusi
Kummel tagab tervise
Lillepärja punumisvõtted
Kõige lihtsam on võtta pikkade vartega lilled ja need kokku punuda, lisades igasse järgmisesse osasse lilli juurde nagu Prantsuse patsi punudes.
Pärga võib teha ka nii, et kasutad alusena peenikest ja hästipainduvat pajuoksa või traadijuppi. Tee sellest piisavalt suur ring, mis mugavalt Su peas püsiks, ja siis kinnita selle aluse külge niidi abil lilli. See meetod sobib kõige paremini raskemate lillede puhul nagu roosid või pojengid.
Kui Sul pole pärjapunumiseks aega, kinnita lihtsalt oma juustesse või patsi külge mõned lilleõied. Aga olgu need kindlasti sellised, mis Sa ise korjasid!
Meeste tammepärgi tehakse nii, et väiksed oksakesed või tammelehtede kimbud asetatakse süstemaatiliselt üksteise lähestikku, nii et iga lisatud osa kinnitatakse tugeva niidiga eelmise osa külge. Mida tihedamalt Sa pärga punud, seda paksem ja ilusam sellest tuleb.
Ja ära unusta, et kui naine valmistab mehele pärga, saab ta pärja sisse punuda ka oma soove, et taimede maagilised omadused mehe tunnetele kaasa aitaksid.
Leedus ja Lätis usutakse, et vallalised neiud peaksid jaanilaupäeval enne keskööd punuma pärja üheksast või kaheteistkümnest (Leedus) või lausa kahekümne seitsmest (Lätis) erinevast ravimtaimest. Taoline pärg pole mitte ainult traditsiooniline aksessuaar, vaid selle müstiline võlujõud tõmbab ligi kandja elu armastuse.
Eestis soovitatakse noortel naistel, kes tahavad tulevikku näha, korjata üheksat sorti lilli ja panna need jaanilaupäeval oma padja alla. Nii nähtavat unes oma tulevast kaasat.
Kaasaegsemate aksessuaaride eelistajad võiksid selle ilusa suvepeo ajal kaunistada end Läti kunstniku Brigita Stroda valmistatud krooniga.
Selle kunstniku kaunist loomingut võib kanda jaanilaupäeval, aga need sobivad ka kodu kaunistamiseks. Mitmed julged ja loova mõtlemisega Läti pruudid on Stroda kroone oma pulmapäeval kandnud!
Niitude saladused
Loodus lokkab täies õies ja jaaniajal korjatud lilledel usutakse olevat eriliselt tervendav jõud nii inimestele kui loomadele. Arvatakse, et kõik jaanipidustuste ajal korjatud taimed on pööripäevaõnnistuse saanud, ja seega kasutatakse neid jaaniajal ka kodu kaunistamiseks.
Kõige sagedamini tehakse kaunistusi kasevõrsetest, tammeokstest ja pihlakatest. Traditsiooniliselt on nende okste ja võrsete hankimine olnud meeste töö, samas kui naised korjavad lilli ja rohttaimi pärgade ja muude kaunistuste jaoks.
Puuvõrsed pannakse tavaliselt majauste kõrvale ja igasse toanurka püsti. Maapiirkondades kaunistatakse ka abihooneid, mitte ainult elamut. See tähendab, et kaunistatakse ka küünid, aidad, saunad ja isegi kemps.
Rahvauskumuse kohaselt kaitseb pihlakas kurja vastu ja ajab nõiad eemale. Isegi tänapäeval jäetakse pihlakaoks tihti maja ukse kõrvale, kuni järgmise aasta jaaniajani. Mõnikord puistatakse maja põrandale erinevaid rohttaimi, kõige sagedamini väikesteks tükkideks lõigatud harilikku kalmust. Seda taime on oma meeldiva ja tugeva aroomi tõttu juba ennemuistsetest aegadest kodude puhastamiseks kasutatud.
Foto: Latvijas Etnogrāfiskais Brīvdabas Muzejs
Kuigi mõned jaaniajal kasutatavatest looduslikest dekoratsioonidest põletatakse pärast pidustuste lõppu ära, on see aastaaeg ideaalne erinevate taimede korjamiseks, millest hiljem ravimteed saab keeta. Ravimtaimi korjatakse tavaliselt kuiva ilmaga, niipea, kui hommikune kaste on ära auranud.
Foto: Latvijas Etnogrāfiskais Brīvdabas Muzejs
Jaaniajal saab korjata mitmeid ravimtaimi, näiteks punast ja valget ristikut, kummelit, madarat, raudrohtu, piparmünti, angervaksa, ebajasmiini ja rukkililli.
Aga korja ainult selliseid taimi, mida Sa kindlasti ära tunned ja tead, et need pole Su tervisele ohtlikud! Ära kunagi korja kaitsealuseid või ohustatud taimeliike.
Veel üks jaaniajaga seotud rahvauskumus: kui soovid ilus olla, tuleb enne jaanipäeva päikesetõusu kasteses rohus paljalt püherdada.
Mitte päris nii ekstreemselt saab ennast kaunimaks teha ka Mádara toodete abil. Tegu on Läti rahvusvaheliselt tunnustatud loodus- ja mahekosmeetika tootjaga. Mádara teaduslaborites uuritakse Põhjamaiseid ravimtaimelegende väga põhjalikult, selle tulemuseks on lai valik erinevaid looduslikke näo-, naha- ja juuksehooldustooteid.
Aga Plūkti usinad töötajad koguvad jällegi kokku suveniitude joovastavat aroomi ja müüvad seda oma spetsiaalsete teede hulgas. Põhja-Euroopa niitudelt ja metsadelt käsitsi korjatud mahetaimeteed on taimeteesõprade seas kiirelt populaarsust kasvatanud.
Foto: Plūkti koduleht
Ka teistel Balti riikide jaanipäevarituaalidel on maagiline tähendus. Näiteks ei tohtivat jaaniööl üldse magada, et mitte selle öö maagilist energiat “maha magada”.
Üks tuntumaid jaanipäevalegende on seotud sõnajalaõiega, mis pidavat olema armastuse ja edu võti. Rahvajuttude kohaselt kasvavad sõnajalaõied sügaval metsas ja neid kaitsevad loomad ning nõiad, mistõttu on neid väga keeruline leida.
Paljude meelest on aga sõnajalaõie otsimine pigem lihtsalt ettekääne, mille abil noored saavad jaanilaupäeva erilist õhkkonda kahekesi nautida.