Suurepärased rannakuurordid ja kõrbelaagrid on vaid üks külg Dubaist. Baltic Outlooki ajakirjanik Una Ulme suundus kosmopoliitsesse metropoli, et uurida, mis sel hooajal veel kavas on.
Nagu väike laps, vaatan ma imestades ja innukalt kõike, mida ma selles kõrbeoaasis veedetud nädala jooksul kogen. Dubai on tõesti piisavalt muljetavaldav, et täita oma peamist eesmärki: jätta unustamatu mulje. Mingil hetkel tunnen ka seda, et olen jõudnud täiskasvanutele mõeldud Disneylandi.
Parim reisisihtkoht talvepäikese püüdmiseks
Veedan oma esimese päeva Dubais vee peal, et rahulikult orienteeruda. Rendin oma tuttavatega jahi ja alustame linna avastamist Dubai sadamapiirkonnas. Seitsmekilomeetrine promenaad koos paljude restoranide ja istumiskohtadega on suurepärane koht jalutuskäiguks, samas kui kruiis linna kanalitel võimaldab nautida pilvelõhkujate muljetavaldavat maastikku. Peatume supluseks kuulsa Burj Al Arab hotelli lähedal, kus tuba maksab 1500 eurot öö. Merevesi on nii soe, et see ei mõju eriti värskendavalt. Kuid meretuul leevendab õues valitsevat kuumust, mis isegi oktoobri keskel püsib kangekaelselt 38 °C juures. Kohalike sõnul oli kuu aega tagasi ilm tõeliselt talumatu (temperatuur oli siis 50 °C). Parim aeg Dubai külastamiseks on novembrist aprillini.
Kui linna külastajad soovivad jahi pardal šampanjapudelit avada, peavad nad selle ostma lennujaamast, sest muidu on alkoholi Dubais saadaval ainult teatud restoranides. Lisaks tuleb eelnevalt kontrollida, kas jahi personalil on olemas alkoholiluba. Kui neil seda ei ole, võib reisijaid oodata trahv: alkoholitarbimine on siin rangelt reguleeritud. Üks mu tuttav, kes on seitse aastat Dubais elanud, ütleb, et seaduste täitmist jälgitakse väga rangelt. Näiteks ei tohi linna kanalitel sõitev paat tekitada mingeid laineid, et mitte häirida kaldal viibivaid puhkajaid ega veespordi harrastajaid. Kui paadist jääb vette kasvõi väike lainetus, teeb politseipaat talle kohe trahvi. Range patrullimine tähendab aga ka seda, et linnas on kuritegevus praktiliselt välja juuritud. Kõikjal on valvekaamerad.
Araabia toiduelamused
Dubais osutub kohalike elanike, nende köögi, traditsioonide ja kultuuri tundmaõppimine üsna keeruliseks, sest araablaste osakaal kogu rahvastikust on vaid umbes kümnendik. Tänu oma tuttavale õnnestub mul korraldada kohtumine tema kolleegi Sabryaga. Me kohtume ühes kohalikus Araabia restoranis Festival City piirkonnas ja minu vastas istub ilus moodne naine, kes on maitsekalt meigitud ja pikkade lahtiste juustega. Sabrya hobid üllatavad mind veelgi enam: ta tegeleb õhujoogaga, on professionaalne postitantsija ja avab peagi oma stuudio. Dubais pole riietusega seotud ettekirjutusi, kuigi mõned pered otsustavad kanda traditsioonilisi riideid. Kuigi Sabrya on meie kohtumisele saabunud täispikkuses abayas, on see nii stiilne, et otsustan hiljem poodidest läbi käia ja endale midagi sarnast otsida.
Kuna kohtume Sabryaga ühes Araabia restoranis, avaneb mul võimalus proovida traditsioonilist kööki. Alates Dubai kiirest kasvust on kohalik köök muutunud ja seda on oluliselt mõjutanud paljud rahvused, kes elavad siin koos araablastega. Esimesena mainib Sabrya mereande, mida on palju, ja mis on värsked ja maitsvad. Kohalik hommikusöögilemmik on balaleet: munaroog koos nuudlitega, millele on lisatud suhkrut, kardemoni ja muid vürtse, mille tulemuseks on magus-soolane maitsekombinatsioon. Teine populaarne roog on shakshuka: munad tomatite, paprika, sibula ja vürtsidega, mis on mulle juba Maroko köögist tuttav.
Araabia restorani külastamisel on soovitatav tellida üks roog mitme inimese kohta, sest portsjonid on üheainsa sööja jaoks võimatult suured.
Põnevad traditsioonilised turud
Kui soovid pilvelõhkujatest puhata ja näha midagi Dubai ajaloost, suundu vanemasse Deira linnaosasse, kust leiad turu ja madalad hooned. Kuid ka see linnaosa kasvab kiiresti ja pole teada, kui varsti see tundmatuseni muutub. Vanalinna jõudmiseks tuleb kõigepealt minna paadisadamasse, sest Dubai uut ja vana linnaosa eraldab kanal. Kanali ületamine toimub vanamoodsa puupaadiga (abra), mis on ka kõige odavam viis Dubais ringi liikuda: viieminutiline sõit maksab ühe dirhami ehk 23 eurosenti.
Teisele kaldale saabujaid tervitavad kõigepealt järsud kontrastid. Oleme nüüd päris Araabia turul, kus kaupmehed oma kaupa kõva häälega kiidavad ja püüavad kliente oma lettide juurde meelitada. Pärast vürtsidest, rõivastest ja suveniiridest möödumist peatun maalitud kausside juures. Kaupmees tuleb kohe meie juurde ja algab tingimine. Ta nimetab oma esimese hinna ja hakkabki pihta! Kuid mulle ei meeldi kaubelda, teen paar ametlikku vastupakkumist, nõustun kiiresti hinnaga, mis jääb tema ja minu hinna vahele, ja kõnnin minema, kausid käes.
Kullaturu atmosfäär on hoopis teine. Siin toimub kõik väikestes poodides, kuhu kogunevad kohalikud naised. Poeaknad on silmipimestava kullakogusega rikkalikult kaunistatud. Ja tegu pole ainult ehetega. On kuldkroone, kuldkleite, kuldseid juuksekaunistusi, kuldseid rinnahoidjaid – kõike, mida vaja, et naine pealaest jalatallani kulda riietada. Veel 20. sajandi teisel poolel oli Dubai kullakaubanduse keskus ja siin vahetas omanikku tohutul hulgal kulda. Näiteks 1966. aastal veeti Londonist Dubaisse neli miljonit untsi kulda, kuigi kõige tulusam koht kullakaubanduseks oli India, kus kehtis kulla impordikeeld, mistõttu oli kulla hind seal kaks korda kõrgem. Ometi läks AÜE kauplejatel väga hästi.
Maailmanäitus 2020 Dubai – innovatsiooni paraad
Olen kaks päeva oma Dubai reisist reserveerinud maailmanäitusega Expo 2020 tutvumiseks. Seda pole küll palju, kuid kavatsen kõigepealt taustainfot koguda ja külastada ainult neid paviljone, mis tunduvad mulle kõige huvitavamad. Näitus koosneb kolmest temaatilisest osast (jätkusuutlikkus, liikuvus, võimalused) ja vastavalt sellele on kolm erinevat sissepääsu. 192 riigipaviljoni, mis on jaotatud 438 hektarile, tundub esialgu palju.
Aga kui oled kord sees, ei võta kuigi kaua aega, et orienteeruda ja aru saada, kust uurimisega alustada. Mõned riigid rendivad oma paviljone, teised aga ehitavad kõik ise ning näitusel on näha tõelisi arhitektuuri-imesid. Tegelikult on maailmanäitus nagu arhitektuurivõistlus, kus iga riik tahab külastajate tähelepanu köita kõige silmatorkavama ja tehnoloogiliselt arenenuma paviljoniga.
Lasershowd, projektsioonid ja 3D-ekraanid on kõige tavalisemad viisid, kuidas riigid end sellel maailmanäitusel esitlevad. Loomulikult on eelarve suur faktor, kuid peamine eesmärk on, et külastajad saaksid igast riigist mingigi ettekujutuse, seega on loovus väga tähtis. Konkreetset paviljoni on väga raske soovitada, sest inimestel on erinevad maitsed ja huvid. Loomulikult hindavad külastajad tavaliselt kõigepealt oma riigi ja selle lähinaabrite paviljoni. Tehnoloogiliste ja informatiivsete aspektide põhjal on minu kolm lemmikut siiski Hispaania, Venemaa ja Hollandi paviljonid. Austraalia, Singapur, Saudi Araabia, Uus-Meremaa, Tšehhi Vabariik ja Itaalia kuuluvad samuti erinevate kriteeriumide alusel liidrite hulka.
Külastatavate paviljonide valimiseks vaata VirtualExpo.world veebilehte. Sealt leiad näituseala 360-kraadise ekskursiooni, virtuaalseid ekskursioone giidiga ja rohkelt interaktiivseid lahendusi.
Dubai kohta saad lähemalt lugeda ajakirjast Baltic Outlook.
Tekst: Una Ulme