Jalutuskäik mööda hubaste kohvikute ja võluvate puitmajadega ääristatud tänavaid, kuulsate fjordide nägemine nende talvises hiilguses ja iidsete suusatraditsioonide nautimine on vaid mõned avastused, mida Baltic Outlooki ajakirjanik Laura Hall tegi oma hiljutisel Bergeni reisil.
Loe edasi, et teada saada, miks see võluv linn võib sel talvel väga lihtsalt ka sinu lemmikavastuseks saada!
„Hinga sügavalt sisse!“ ütleb Turid. „Kas tunned? Õhk tuleb täna põhjast. See on nii puhas!” Turid on täna minu teejuht Ulrikeni mäel, mis on kõrgeim Bergenit ümbritsevatest seitsmest mäest. Terve hommiku on ta mulle jutustanud lugusid mäest, millele andsid nime ja mille asustasid viikingid, ja ka selle mägimajade kummalisematest elanikest ning allpool asuvast linnast, kuid kõige sügavamalt mõjutab mind see mõte õhust. Puhas, värske õhk otse Põhja-Euroopa liustikelt ja võimalus sügavalt sisse hingata. Sest see on ju see, millest me oleme puudust tundnud?
Talvised fjordiekskursioonid
Bergen on suuruselt teine linn Norras. Linna rikas ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi hansakaupmeesteni ja enne neid viikingiteni. Norra läänerannikul asuvat linna ümbritsevad mäed, sealhulgas Ulrikeni mägi, kuhu pääseb köisraudteega, ja Fløyeni mägi, mis on vanalinnast vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel piki siksakilist, metsaga ääristatud teed.
Kuigi Ulrikeni mäe tipus on temperatuur -7˚C, äratavad mäevaated ja nende taga olevad liustike varjud minus midagi, millele ma pole enam kui aasta jooksul ligi pääsenud, nimelt rõõmu looduse avastamisest ja hindamisest. Skandinaavia mõiste friluftsliv on üks paljudest selle piirkonna tõlkimatutest mõistetest: sõnasõnaline tõlge oleks „värskes õhus elamine“ ja see tähendab rõõmu ja naudingut loodusest laiemas mõttes. Just praegu tundub see olevat ideaalne mõiste.
Bergen on värav fjordide juurde. Selle sadamast väljuvad päevaekskursioonid piki dramaatilisi kanaleid, mille liustikud viimasel jääajal kõvadest kaljudest välja on raiunud ja mis annavad hea aimu kohaliku elu kohta. Värvilised puitmajad klammerduvad kaljude külge, ning kruiisilaevad pressivad end läbi kitsamate lõhede ja tegutsevad postiteenusena, viies posti nendesse kõrvalistesse elamutesse laevatee ääres.
Bergenist väljuvad kaks peamist ekskursiooni. Mostraumeni fjordikruiis on kolmetunnine kruiis mööda Osterfjordi pisikesse Modaleni linna ja lähimast liustikust fjordi voolava veejoa juurde. Paadi vööris seistes võid näol tunda jääkülmi veepritsmeid. Teine ekskursioon, „Norra lühiülevaade“, viib Sind üheteisttunnisele seiklusele riigi kuulsaimate vaatamisväärsuste juurde. Ekskursioon algab maalilise Bergeni raudteega, kulgeb läbi metsiku mägimaastiku Vossini ja sealt edasi UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvale Nærøyfjordile. Enne tagasipöördumist Bergenisse ootab Sind Flåmi raudteel ees veel rohkem dramaatikat, mägiseid maastikke ja juga. See on üks Norra populaarsemaid fjordiekskursioone ning Norra säästva visiooni kohaselt on see peaaegu täielikult kokku kombineeritud erinevast ühistranspordist. Kui saad, broneeri oma pilet kas laevale „Future of the Fjord“ või „Vision of the Fjord“: need mõlemad töötavad elektrijõul.
Kõik need ekskursioonid toimuvad talvel ja annavad Sulle ülevaate sellest, milline on elu selles Norra osas, kus võib lumiseid mäetippe näha kuni varasuveni. Kui see tekitas Sinus avastamisrõõmu, siis on hea uudis: Bergen on ideaalne koht suusaseikluste alguspunktiks sest mitu suusakeskust on peajaamast vaid lühikese rongisõidu kaugusel.
Laiad ja pooltühjad suusanõlvad
Kuigi Bergenit ümbritseb seitse mäge, sobivad need pigem matkamiseks kui suusatamiseks, nii et korraliku suusanõlva leidmiseks tuleb sõita veidi kaugemale (umbes pooleteisetunnise autosõidu kaugusele). Aga pettuma siin kindlasti ei pea! „Korralik suusanõlv“ on natuke vähe öeldud sellises riigis, mille sportlased on võitnud kõige rohkem suusatamise taliolümpiamedaleid.
Naljatamisi öeldakse, et norrakad on sündinud suusad jalas, nii mugavalt tunnevad nad end lumel. Aga see ei tohiks heidutada kedagi, kes ilma suuskadeta sündis! Norra suusakeskused pole mõeldud ainult asjatundjatele: kõigis suusakeskustes on palju suurepäraseid suusakoole ning algajatele on avarus ja pooltühjad rajad väga kasulikud. Kui Sa arvasid, et fjordid on dramaatilised, siis oota, kuni näed neid sakiliste mägede ja virmaliste taustal. See on talv, aga maksimaalselt võimendatud.
Me küll ei saa lubada, et Sa Norras suusamedaleid võidad (see on Sinu teha!), aga me saame tagada laiad ja pooltühjad nõlvad, pikad rajad, palju tegevust kogu perele ja usaldusväärse lumekatte. Kui otsid après ski elamusi, siis võib öelda, et siin on olukord veidi vaiksem kui Šveitsi ja Prantsuse Alpides, kuid selle tasakaaluks on siin külluses hubaseid kuurorte, võluvaid külasid ja igal sammul avanevaid maalilisi maastikke. Norra on tuntud kui kallis riik, kuid siinsetes mägedes on liftipassid ja söögid odavamad kui Alpides ning supermarketite toidud on odavamad kui paljudes Alpide kuurortides.
Voss on Bergenile lähim suusapiirkond. See on 1,5-tunnise autosõidu või veidi üle tunnise rongisõidu kaugusel, mistõttu jõuab siia ka lühikese linnapuhkuse raames. Köisraudtee sõidab raudteejaamast otse suusakeskusesse. Tegemist on Lääne-Norra suurima suusakeskusega, kus on 40 kilomeetrit hooldatud nõlvu, murdmaaradu ja palju muudki avastamist. Kuna tegemist on Norra ja talveajaga, on hea, et suusakeskuses on valgustatud suusarajad (päike vajub mägede taha varem, kui arvatagi oskad) ning õhtused suusatamisvõimalused mitmel õhtul nädalas: siin on üle kümne kilomeetri jagu valgustatud radu kõikidele tasemetele.
Kui soovid vaheldust, siis klassikalisele suusatamisele ja lumelauasõidule leidub ka alternatiive: enamik kuurortidest pakub ka kelgukoertega sõitmist, räätsamatku, jääralli sõitmist, kultuurielamusi ja õhtuseid söögikordi mägionnides. Hooaeg kestab umbes novembri algusest kuni aprillini. Pane aga tähele, et Norra suusakeskustes on kasutusel mitmesugused Covid-19 meetmed, millega palutakse inimestel sümptomite ilmnemisel end isoleerida ja muidu kasutada käte desinfitseerimisvahendit ning võimalusel hoida üksteisest ühe meetri kaugusele.
Kohalikud hõrgutised
Bergen on üks Euroopa kultuuripealinnadest ja kuulub UNESCO nimistusse oma võluva Hansakai tõttu. See kai koosneb sadama ühel küljel asuvatest imelisest puithoonetest, mida kasutatakse töökodadena ja ateljeedena. Bergen on ka UNESCO gastronoomialinn. Sellise suurusega linna (270 000 elanikku) kohta on see arvestatav hulk kõrgetasemelisi tunnustusi. Mind huvitab eriti gastronoomiamärgis, osaliselt seetõttu, et ma ei oska eriti täpselt hinnata, kuhu Norrat maailma toidukaardile paigutada.
„Siin on ju muudki süüa kui ainult heeringat, eks?“ uurin ettevaatlikult Turidi ja Linni (meie teise matkakaaslase) käest. Mäest alla jõudnud, kõnnime nüüd vanalinna munakivisillutisel, ja mulle näidatakse Bergeni kuulsamaid vaatamisväärsusi. Pean seda küsima, sest ma pole suur heeringafänn, ja kui heeringate söömine on oluline osa linna kultuurist, siis pean end vaimselt ette valmistama. Linn lihtsalt naerab, kui Turid võtab välja väikese plastkarbi. Ühel linna kõrvaltänaval, vihma eest keskaegse puukatuse alla varjudes annab ta mulle märku, et ma sööksin ühe kuiva välimusega valge krõbeda asja. „Bergen ei ole heeringalinn,“ ütleb ta. „Bergen on rajatud hoopis sellele kraamile: kuivatatud tursale.“
Tuleb välja, et keskaegses Bergenis oli kuivatatud tursk väga tähtis. Ja kuigi mulle ei pruugi meeldida seda eriti tihti süüa, olen ma siiski kergelt vaimustatud sellest Põhja-Norrast pärit vintskest valgutükist, mida püütakse ja valmistatakse tänapäevalgi samamoodi nagu seda alati tehtud on. Kuivatatakse igasugust kala, aga enamasti turska, mida püütakse jaanuaris või veebruaris Põhja-Norras ja riputatakse seejärel suurtele puitraamidele, mis näevad välja nagu hiiglaslikud puidust riidepuud, et kalad saaksid mitu kuud tuule ja päikese käes kuivada. Tursk võetakse kuivatusraamilt maha enne lume sulamist, mis tähendab, et seda hoitakse alati temperatuuril, mis takistab bakterite kasvu, ning seejärel viiakse see Bergenisse, et seda saaks edasi saata näiteks Portugali, kus seda kasutatakse bacalao valmistamiseks.
Õnneks saan proovida midagi, mis võtab mu suust kala maitse ära. Turid tõmbab välja ühe teise karbi, mis sisaldab õhukest pruuni viilu sama õhukese näkileiva peal. See on brun ost ehk „pruun juust“, omapärane norra juust, mille kreemjas ja karamelline maitse on ühtaegu magus ja juustune. Seda süüakse traditsiooniliselt näkileiva, leiva või vahvlite peal ja see on väga maitsev. „Paljud inimesed ei tea Norra juustude kohta midagi,“ lisab Linn, „aga meil on mõned väga auhinnatud juustud ja 2018. aastal korraldati siin isegi maailma juustuauhindade gala.“
Sellel võistlusel krooniti maailma parimaks juustuks Norra Fanaost, mis on omamoodi laagerdunud Gouda, mida toodetakse Bergenist vähem kui 20 kilomeetri kaugusel asuvas farmis vaid 12 lehmast koosnevast karja piimast. Selline kohalik, käsitöönduslikult toodetud toit on täpselt see, mida võib oodata linnas, mis sai eelmisel aastal oma esimese Michelini tärni restoranisse Bare, mis on spetsialiseerunud ülimalt kohalikule toidule.
Hiljem, kui pärastlõunane päike hakkab merel asuva saare taha loojuma, astun reipalt trepist alla seitsmekraadisse merevette ja ujun paar hingetukstegevat sekundit kai ääres. Väike rivi naissoost ujujaid sukeldub minu järel ning seejärel koguneme kõik kohvi ja tekkidega kohvikusse, et end üles soojendada. Talisuplus on hea vereringele ja hea hingele, see on viis, kuidas tugevdada sidet loodusega ja hinnata loodust. See on siin Bergenis kasvav trend ja mulle meeldib nii see energia kui ka väljakutse, mida talisuplus pakub. Pärast oma külastust tunnen, et olen selles väikeses linnas avanud tükikese iseendast ja avastanud uuesti midagi, mida pidasin pandeemia stressi tõttu kaotatuks. Võib-olla leiad midagi ka Sina.
Read more about Bergen in Baltic Outlook.