Ateena on nii ajaloolises kui sotsiaalses mõttes üks peamisi maailma metropole. Kui Sa pole kunagi Ateenas käinud ja kujutad linna ette elava muuseumina, oled eksiteel. Ateena õhustikku on raske võrrelda muuseumiga, selleks on ta liigagi vibreeriv, elust pakatav.
„Viimase viie aasta jooksul on linnas toimunud suur kultuuride segunemine. Kohalikud linnaosad sumisevad energiast ja varieerivad suundumusi nii ida kui ka lääne kultuuriruumist. Seal saab näha kunstisaale, trendikaid butiikhotelle ja moodsaid kohvikuid, aga ka tõeliselt särtsakaid välimuusikaüritusi. Avatud on tänavaturud,” selgitab T.A.F.-i (Kunstifondi) galeriijuhataja Margarita Kataga.
Psiri linnaosa
Nimetu kohvik Agiou Dimitriou tänaval on tavaliselt rahvast täis, igast lauast kostub temperamentset kreekakeelset kõnet. See on üks Ateena vanimaid kohvikuid. Arheoloog Hercules Sassalos kinnitab, et see on üks väheseid kohvikuid, kus on säilinud ainulaadne nn vanakooli Ateena õhustik. Kohvik asub Ateena taaselustatud Psiri linnaosa serval, mis tasapisi kujuneb trendikaks kohaks nii ateenlaste kui ka turistide seas. Psiri väljak on selline ala, kus on moodustunud terve omaette maailm töötubadest, kohvikutest, kauplustest ja paljudest kirikutest.
Psiri kehastab ajastute ja kultuuride kombinatsiooni, kuhu ajalugu on kihtidena ladestunud. Agiou Dimitriou tänaval on suurepäraseid neoklassitsistliku arhitektuuri näiteid, kõnealused hooned püstitati vahetult enne 2004. aasta olümpiamänge. Läheduses asuvatel Louka Nika, Tournavitou ja Riga Palamidou tänavatel näeb põnevat grafitikunsti. Autoriteks on nii Kreeka kui ka rahvusvahelised kunstnikud. Kuigi grafiti on Ateenas ebaseaduslik, on see pälvinud vaatajatelt märkimisväärse poolehoiu.
Ermou tänav
Kõigi Kreeka linnade peamised ostutänavad on nimetatud Kreeka jumala Hermese järgi, kes polnud ainult jumalate sõnumitooja, vaid ka kaubanduse, teede, rändurite ja varaste jumal. Ermou tänav Ateenas oli üks esimesi, mis ehitati 19. sajandi alguses moodsa linna vajadusi silmas pidades. 2000. aastate alguses ehitati see uuesti ümber, et hõlbustada juurdepääsu Kerameikose arheoloogilisele alale, muistse linna pottseppade kvartalile. Seda tehti Ateena arheoloogilise ühendamise projekti osana, et integreerida arheoloogilised leiukohad linnamaastikku.
Ermou tänavat tuntakse eelkõige ostutänavana, kuid vähem teatakse, et tänava läänepoolne ots muutub õhtuti etenduspiirkonnaks, kus kõlab sõltuvalt aastaajast Kreeka pärimusmuusikat, räppi, rock jam’i ja palju muud. Kui tänavat mööda edasi jalutada, jõuad Gazi linnaossa, kus on suurepärased baarid, klubid ja elava muusikaga kohad. Näiteks võid külastada Eksostrefist Exarheia väljakul või Pinoklist – tegemist on varjatud baariga, kus pole lubatud esinejatega rääkida, kuni nad mängivad (Megalou Alexandrou tänav).
Kypseli
Kypseli linnaosa on väga iseloomulik näide Bauhausi ja Art Deco stiilist, mis olid 1930. aastatel populaarsed. Laevaomanikud, ooperilauljad, kunstnikud, kirjanikud ja luuletajad elasid 1950ndatel Kypselis. Kuid 1990. aastateks oli piirkond asustatud peamiselt sisserändajate poolt. Endine aristokraatlik naabruskond vajus madalseisu ja kaotas paarikümneks aastaks oma võlu. Nüüd on piirkonnast saanud Ateena tõusva tähtsusega linnaosa ning see on taas täitunud toidu, kohvi, teatri ja muusikaga. Renoveeritud on ka munitsipaalturg, mille väikeettevõtted, galeriid, restoranid ja kohvikud muudavad selle elavaloomuliseks kohtumispaigaks.
T.A.F.
Kui eelistad viibida Monastiraki väljakule lähemal, proovi kokteili T.A.F.-is (Kunstifondis). Hiljutise finantskriisi haripunktis oli T.A.F.-i hoone hüljatud. Ajalooliselt on 1880ndatest pärit hoone ehitatud kuninglikuks talliks. 1950ndatel majutas see inimesi, kes kolisid Ateenasse. Kolm aastat tagasi avati siin disainipood, mis müüb 100% Kreeka disaini ja suveniire, nipsasjakesi, kunstiteosed. Teise korruse galerii on päevasel ajal avatud, sisehoov täitub inimestega, kes vestlevad ja joovad kohvi. Õhtuti muutub see muusikute esinemispaigaks, kus Ateena parimad DJ-d mängivad oma vinüülplaate. Hoovis toimuvad ka drum’n’bass’i- ja džässikontserdid.
Café Centrale
Centrale ei ole tüüpiline trendikas hipsteripaigake, see on Ateena üks vanimaid kohvikuid. Kunagi oli selle kohviku nimi Thanos Coffee Shop. Kohalike südametes on kohvikul oma kindel koht, Centrales käiakse nii hommikukohvi joomas kui ka pärastlõunastel koosviibimistel. Kreeklased joovad keskmiselt ainult kaks tassi kohvi päevas ja aastas tarbib üks kreeklane umbes 4,5 kilogrammi kohvi. Võrdluseks, Saksamaal tarbitakse aastas 8 kilogrammi ja Skandinaavias 12–14 kilogrammi kohvi inimese kohta. Kohvil on sellegipoolest väga oluline roll kreeklaste elus. Kreekas on kombeks tellida kohvi ja nautida ühte tassikest tundide kaupa. Kreeklased armastavad freddo’t ehk külma kohvijooki isegi talvel juua. Võid proovida ka kuuma Kreeka kohvi, mida valmistatakse väga sarnaselt Türgi või teiste Lähis-Ida kohvidega. Joo seda aeglaselt.
Kreeka ajalooline gastronoomia
Kreeklased hindavad oma kultuuri üha enam. Neokreeka suundumus on muutunud trendikaks nii gastronoomias, pärimusmuusikas, teatris, arhitektuuris kui moes. Muuseumidest on saanud olulised kultuuri- ja ühiskondlikud sõlmpunktid. Näiteks Historic Greek Gastronomy (HGG) toitlustusprojekt taasloob klassikalisi Kreeka roogasid, mis pärinevad nt Bütsantsi ajastust, aga ka teistest ajastutest. Põhiidee on pakkuda kaasaegset gurmee-elamust ohverdamata retsepti autentsust. Näiteks pakutakse seal väga maitsvat pasteeti, mida serveeritakse granaatõunakastmega. Samuti pakutakse kaheksajalga, mille lisandiks on rohelised oliivid, valge veini kastmes küpsetatud apteegitill ja lille kroonlehtedel serveeritav kaaviar. Menüüs on ka antiikajaga seotud veine. Vaatamata 19. sajandi alguse Philoxera katkule, mis tappis Kreekas enamiku iidsetest viinamarjataimedest, jäid mõned siiski ellu. Näiteks mõned Santorini veinid sisaldavad iidset viinamarja DNA-d.
KASULIK INFORMATSIOON
KUS PEATUDA
- Ergon House’i hotell Ateenas (Mitropoleose tänav, maja nr 23) on suurepärase asukohaga, hämmastava restorani ja deli kauplusega esimesel korrusel. Hotelli hubasest katusebaarist avaneb vaade Akropolisele.
- Grande Bretagne hotell (Vasileos Georgiou A. tänav, maja nr 1, Syntagma väljak) pakub rikkalikult elegantsi, luksust ja stiilset interjööri. Sellel viietärnihotellil on üsna pikk ajalugu. Hotelli ehitas Antonis Dimitrios 19. sajandil pärast Ottomani impeeriumi langemist.
KUS SÜÜA
- Andreas (Themistokleouse tänav, maja nr 18) pakub tõelist Kreeka toiduelamust. Peatu ja nausi ouzo’t ehk kohaliku aniisimaitselist kanget alkohoolset jooki ja meze’sid, näiteks dolmasid (vürtsitatud riisiga täidetud viinamarjalehe rullid), fava’t (kikerhernesalat), friteeritud anšooviseid ja rannakarpe, mida saab üheskoos sõpradega süüa.
- Argoura (Agisilaou tänav, maja nr 49, Kallithea) on mereannirestoran, kuhu kohalikud tulevad õhtusöögile või erilistel puhkudel. Nii Argoura kui ka Andrease restorani soovitab Michelini tärniga pärjatud peakokk Nikos Fotiadis, kes juhtis legendaarset Varoulko restorani.
- Vlassis (Meandrou tänav, maja nr 15, Athina) on ajatut klassikat pakkuv restoran, kus saab parimaid Kreeka roogasid maitsta.
- Bios (Peireose tänav, maja nr 84) on suurepärane koht joogi nautimiseks, terrassilt avaneb kaunis vaade Akropolisele.
KUHU TASUB OSTLEMA MINNA
- Lithos (Mitropoleos tänav, maja nr 20) on pereettevõttele kuuluv juveelikauplus, mis pakub koha peal loodud disaini, ühendades traditsioonilised ja kaasaegsed lahendused. See võib olla ainus suveniir, mille reisilt kaasa tood, kuid see on seda väärt.
- Rõivafirma Zeus & Dione (Voukourestiou tänav, maja nr 6) tutvustab Kreeka müüdi ja traditsioonide ainulaadset tõlgendust. Siidikangad on käsitööna valmistatud Põhja-Kreekas asuvas Soufli linnas, kuid mõned kleidid ja seelikud on kohalike Attica ja Küklaadide käsitööliste valmistatud.
- Vana-Kreeka sandaalide kauplus (Kolokotroni tänav, maja nr 1) on pälvinud populaarsuse isegi Hollywoodis, jalanõusid valmistatakse käsitsi traditsioonilisel moel.
KUIDAS VEETA ATEENLASTE KOMBEL VABA AEGA
Ateenlased naudivad väljas käimist ja õues viibimist. Nad kogunevad kohvikutes, restoranides ja baarides reede õhtuti ja nädalavahetustel kogu päeva jooksul. Neile meeldib kesklinnas ringi rännata või jalutada linna lähedal asuvatel kaunitel randadel. Ateenlased on unetud; nädalavahetustel on kõik kohad avatud varahommikuni.
MIKS MITTE?
Kui Sa pole plaaninud mõne saare külastust ja viibid Ateenas, käi kindlasti linnalähedastes randades. Külasta näiteks Vouliagmeni või Varkiza randa. Nendele randadele pääseb hõlpsalt taksoga. 30–40-minutine sõit (üks suund) maksab veidi alla 20 euro.
Fotod: T.A.F. Kunstifond, hotell Ergon House, Ilze Pole ja Matina Agriogiti