Jätkusuutlikkus pole enam lihtsalt filosoofia, vaid teadlik valik. See on reisimisega seotud teadlikkus, mis aitab sihtkohta põhjalikumalt avastada, ja tava, mida iga reisija saab järgida.
Sukeldu kohalike kogukondade ellu ja saa kultuurielamusi siin nimetatud linnades, mis jätkusuutlikkust kõrgelt hindavad. Või siis tee üks väike kõrvalepõige ja lihtsalt lõõgastu looduses pärast igasugust liigset ringisahmerdamist.
- Kopenhaagen – tuleviku teerajaja
- Hamburg – teadlike valikute rahulik kooslus
- Zürich – uhke jätkusuutlike (Swisstainable) traditsioonide kaitsja
- Reykjavik – ökoturismi häll
Kopenhaagen, Taani
Tuleviku teerajaja
Pole ime, et taanlased kuuluvad maailma kõige õnnelikumate inimeste sekka. Kopenhaagen on ju ikkagi jätkusuutlike linnade eeskujuks. Rohkem kui kahel kolmandikul linna hotellidest on ökosertifikaat ning linna muude roheliste saavutuste nimekiri on samuti pikk ja kuulus.
Kopenhaagenil on ambitsioonikas eesmärk saada 2025. aastaks esimeseks CO2-neutraalseks pealinnaks, iga aastaga jõutakse eri algatuste abil sellele eesmärgile järjest lähedamale.
Linna kõige uuem saavutus on CopenHill, tehissuusarada progressiivse jäätmeenergia elektrijaama kohal. See elektrijaam toodab keskkonnasõbralikku energiat tuhandetele majapidamistele ja pakub ühtlasi aastaringset peresõbralikku meelelahutust.
CopenHillil on 450-meetrine tehiskattega suusa- ja lumelauarada, kust avanevad suurepärased linnavaated. Samuti on seal 85-meetrine ronimissein ning matka- ja jooksurajad.
Kopenhaagen on uhke oma paljude uuenduste üle, mis ühendavad nutikat disaini ja loodust kogu linnamaastikul. Näiteks Kopenhaageni saarte näol on tegemist sadamas ujuvate kunstlikest saartest koosneva pargipelaagiga ehk avalike rohealadega, kuhu pääseb paadiga.
Projekti esimene ujuvdokk CPH-Ø1 on osutunud väga populaarseks. Igal praegu ehitataval lisasaarel on erinev funktsioon, sealhulgas on esindatud ujuvsaun, aed, kohvik ja isegi rannakarpide kasvandus.
Taanlaste jaoks pole mahepõllumajanduslik toit ja jäätmevaba filosoofia mitte luksus, vaid traditsioon. Kohalikud kasvatavad oma katustel ja rõdudel maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Enamikul restoranidel on oma kasvuhooned ja väikesed talumajapidamised.
Taimepõhiste hooajaliste menüüdega, kvaliteetsete toorainetega ja kaasaegsete toiduvalmistamismeetoditega uuenduslikku ning loomingulist Uue Põhjala köögi kontseptsiooni kasutavad oma töös kokad, kes tegutsevad sellistes Michelini tärniga pärjatud restoranides nagu näiteks Noma, Geranium ja Kiin Kiin VeVe.
Mobiiliäpp GoGreen Guide on hea teejuht keskkonnasõbralikele reisijatele, aidates neil leida mahepõllumajanduslikke söögikohti, jätkusuutlikke moepoode ja kohalikke toidukauplusi ning lähedalasuvaid looduselamusi.
Hamburg, Saksamaa
Teadlike valikute rahulik kooslus
Hamburg, mida läbivad arvukad veeteed, on täis lopsakaid linnaparke, niite, metsi, avalikke aedu ja puudega palistatud tänavaid – kõik tänu sadama strateegilisele asukohale majesteetliku Elbe jõe ääres, aga ka peaaegu 100 aastat tagasi alustatud targale rohelisele linnaplaneerimiskavale.
Kaasaegset Hamburgi ilmestavad rohealad kesklinnas ja sellest väljaspool, kuhu on lihtne jõuda piki Elbe, Alsteri ja Osterbeki jõgesid kulgevate jalgrattateid.
Stadtpark, Altonaer Volkspark, Öjendorfer Park ja Wasserpark Dove-Elbe on vaid mõned paljudest linna parkidest.
Hamburg järgib koos Kopenhaageniga haljastatud katuste reeglit: vähemalt 70% sobivatest katustest peab olema taimestikuga kaetud. Samuti annab linn aktiivselt tööstusalasid oma elanikele tagasi ning paljud siinsed hooned on võitnud säästva arhitektuuri auhindu.
Rendi Stadtparki lähedal asuvas elegantses Winterhude linnaosas Alsteri jõel sõitmiseks vesijalgratas, sõudepaat või kanuu.
Algatus Green Kayak pakub isegi tasuta kajakisõitu vastutasuks veest prügi kogumise eest.
Pärast seda kostita end Froindlichst või Paledo vegankausi või burgeriga.
Stadtparkis asuvas sajandivanuses Trinkhalle sai ennevanasti ravivetega ravikuure teha, aga nüüd on sellest saanud hubane kohvik, kus pakutakse maitsvaid kohalikest saadustest valmistatud toite. Paljud siinsed restoranid on keskendunud biodünaamilistele toiduainetele ja toetavad sotsiaalseid projekte.
Ka Hamburgi omapärased poed järgivad jätkusuutlikku suunda: PET-pudelitest valmistatud seljakotid, mahepuuvillast või taaskasutatud materjalidest valmistatud riided ja linnasadamast pärit triivpuust mööbel.
Entwurf Direkt annab vanadele sahtlitele ja kappidele uue elu. Lockengelöt muudab õlivaadid laudadeks, vinüülplaadid lampideks ja jäätmed loominguliselt omapärasteks esemeteks. Ning kontseptsioonipoes Glore Hamburg on rikkalik valik õiglase kaubanduse teksariideid.
Zürich, Šveits
Uhke jätkusuutlike (Swisstainable) traditsioonide kaitsja
Võimsad mäed, müstilised metsad ja lõputud niidud – loodus ning jätkusuutlikkus on Šveitsi DNA-s väga sügaval.
Ajalooliselt on see Alpi pärl alati oma teed läinud. Tegelikult sõnastas siinne linnavalitsus hiljuti oma jätkusuutliku turismi strateegia nimega Swisstainable, mis kutsub külastajaid üles nautima loodust vahetult ja lähedalt, sulanduma kohaliku kultuuriga autentselt, tarbima kohalikke tooteid ning viibima sihtkohas kauem, et saada teadlikum, rahulikum ja sügavam reisikogemus.
Õnneks on neid soovitusi Zürichis ja selle ümbruses lihtne järgida. Näiteks võid muretult ujuda ka keset linna, mis on tõeliselt ainulaadne kogemus.
Zürichis on maailma parim ja puhtaim joogivesi; see voolab enam kui 1000 üle linna hajutatud purskkaevust, mis lausa ootavad, et linna külastajad nendest oma joogipudeleid täidaks.
Photo source: Unsplash
Zürichis on ka umbes 70 parki ja avalikku roheala, sealhulgas suurepärane botaanikaaed. Aga et rohelist Zürichi täiel määral kogeda, tuleb kindlasti teha üks matk, kust avaneb vaade Zürichi järvele.
Roni Uetlibergi mäele või hinga kosutavat metsaõhku, jalutades 12-kilomeetrisel rajal üle Pfannenstieli harju.
Photo source: Unsplash
Vaid kümne kilomeetri kaugusel kesklinnast asub Sihlwaldi looduspark, kus asub piirkonna suurim muinasjutuliselt ilus segamets. Kunagi varustas see kogu Zürichit küttepuudega, kuid alates 2000. aastast ei ole seal ühtegi puud raiutud.
Keskmiselt tarbivad just šveitslased kõige rohkem mahepõllumajanduslikke, kohapeal kasvatatud tooteid. Jätkusuutliku turismi toetamine tähendab ka kohaliku kogukonnaga arvestamist, seega tasub kindlasti külastada ühte arvukatest iganädalastest taluturgudest, kust leiad kodumaiseid hooajalisi saaduseid, kohalikku kala, juustu ja köögivilju. Siis ongi kõik valmis üheks mõnusaks piknikuks Zürichi järve kaldal!
Isegi linna restoranide kokad ostavad tooteid samadelt turgudelt. Looduspõhine gastronoomia ja rohelise gurmee teema on kohalike restoranide, nagu Ecco Zürich, Roots ja Pavillon, kaubamärk.
Zürich on uhke ka selle üle, et seal asub maailma vanim taimetoidukoht, pereomandis söögikoht Hiltl, mis on olnud avatud juba üle sajandi.
Zürichi majutusettevõtted on jätkusuutlikkuse esikohale seadnud ja on selles osas teerajajad. Näiteks viietärnihotell Dolder Grand seab endale vägagi kõrgeid eesmärke.
Hotell, mis on Šveitsi külalislahkuse musternäidis, annetab oma kasutatud seebid taaskasutamiseks ja jagab need abivajavatele peredele: 2020. a. tähendas see 285 kilogrammi seepi. Ka küünlaid kogutakse, ainuüksi eelmisel aastal taaskasutati ligikaudu 41 kilogrammi vaha uuteks küünaldeks.
Hotelli Dolder Grand digitaalne registreerimisprotsess säästab aastas umbes 20 000 paberilehte.
Reykjavik, Island
Ökoturismi häll
Üks võimalus jätkusuutlikuks reisimiseks Islandil on suunduda kõrvalisematesse paikadesse, mis on inimeste poolt veel suhteliselt puutumata.
Sisuliselt soodustab see riik igati loodusesse minekut. Turistid saavad netis isegi lepingu allkirjastada, mida nimetatakse Islandi tõotuseks, millega lubatakse loodust austada ja vastutustundlikult tegutseda. Üks tark reegel ütleb: „Ma teen pilte, mille eest surra, ilma nende nimel suremata.”
Loodus, seiklus ja ökoturism täidavad reisilised positiivsete emotsioonide ja lugematute mälestustega. Kõik, mida neilt vastutasuks palutakse, on loodust võimalikult vähe mõjutada. Maastiku ja taimestiku säilitamiseks on keelatud maastikul sõitmine nagu ka väljapoole tähistatud radu minek.
Mõtle, kas uurida maalilist Reykjaviki piirkonda jalgratta või elektriautoga, liituda mõne jätkusuutlikku lähenemist järgiva ekskursiooniga, või nautida loodust matkates. Tee peal külasta mõnda ökotalu ja võib-olla isegi ööbi seal.
Reykjaviki piirkond on kuulus oma kuumaveeallikate poolest. Kuulsas Sinises laguunis suplemine on kohustuslik, kuid vähem ülerahvastatud piirkondades on ka palju teisi kuumaveeallikaid, kus saab kogeda ehtsat Islandi supluskultuuri.
Kõige uuem projekt on Basalt Architectsi loodud Guðlaug Baths, mis on Langisanduri rannas asuv kolmetasandiline, ovaalse kujuga ehitis, kus on erineva temperatuuriga looduslikud kuumaveebasseinid. Mis kõige parem, see on tasuta ja kõikidele avatud, nii et siin saab vett ja suurejoonelisi merevaateid vabalt nautida!
Keskkonnasõbralik mood on samuti üks Islandi kaubamärke, ja mitte ainult seetõttu, et sealsed kuulsad musta liivaga rannad ning dramaatilised kaljud on armastatud pildistamiskohad.
Kõige kuulsam rõivaese on Islandi täisvillane kampsun lopapeysur. Kaasaegsed disainerid kasutavad taaskasutatud ja mahepõllumajanduslikke tooraineid. Reykjaviki vana sadamapiirkonna endises kalatehases asuv disaini- ja rõivabränd Farmers Market ühendab Islandi elavat muusikamaastikku ja ümbertöötatud klassikalisi põhjamaise disaini elemente.
