Hansa Liit loodi 13. sajandil Põhja-Saksamaa linnade, eeskätt Lübecki ja Hamburgi kaupmeeste gildide ühendusena.
Hiljem liit laienes ja sellega liitusid paljud linnad Lääne- ja Põhjamere rannikualadel, Saksamaast ja Hollandist kuni Läti ja Eestini.
13. kuni 15. sajandini oli Hansa Liidus umbes 200 linna ning see valitses Põhja-Euroopa kaubandusteede üle. See kaitses nende linnade kaupmeeste huve ja soodustas sujuvat kaubavahetust, mis peamiselt koosnes puidust, meest, teraviljast, kangastest, kalast ja paljust muustki.
Hansa Liit jättis maha kultuurilise ja arhitektuurilise pärandi, mida neis linnades tänini on tunda.
Siin on nimekiri kõige kaunimatest Hansa Liidu linnadest Läänemere kallastel.
Läti
Riia
Riia asub Läänemere ranniku lähedal Daugava jõe suudmes ja see on tänini Hansa Liidu linnade epitoomiks. See ei tohiks olla üllatav, arvestades, et linn liitus Hansa Liiduga vaid mõnikümmend aastat pärast oma asutamist.
Riia oli Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse sõlmpunkt. Teiste kaubalinnade mõjutusel sai Riiast tüüpiline läänelik linn nii arhitektuurilt kui ka linnaplaneeringult.
Samuti meenutavad Hansa aegu ka vanalinna tänavanimed, mis on pühendatud käsitööle ja kaubandusele, näiteks seppadele, kangrutele ja kaupmeestele.
Hansa Liit tõi Riiasse gooti arhitektuuri, mille parimaks näiteks on 13. sajandil ehitatud Püha Peetri kirik.
Selle lähedal asub ka linna vanim säilinud elumaja, nn Kolm Venda, mis meenutab Riia kunagisi tihedaid sidemeid Hollandi kaupmeestega.
Teisteks linna kaupmeeste poolt ehitatud arhitektuurilisteks imedeks on postkaardilik Mustpeade maja ja Suurgildi hoone.
Tänapäevases Riias on peamiseks ostukohaks Keskturg. Viide uhkesse endisesse sõjaväe lennuangaari rajatud turg on üks suurimaid endasuguseid Ida-Euroopas.
Daugava vasakule kaldale minnes näeme selle väikest venda, 20. sajandil rajatud Āgenskalnsi turgu, ja selle lähedal Kalnciema kvartalis korraldatakse igal nädalal kunsti- ja käsitööturgu.
Kuldīga
Üks olulisemaid keskaegseid kaubanduslikke veeteid läks Läänemerest Lääne-Lätis asuva Venta jõeni, ühendades Ventspilsi rannikulinna Kuldīgaga.
Kuldīgat mainiti Hansa Liidu ürikutes esmakordselt 14. sajandi keskel ning linna hakati nimetama Kuramaa hertsogkonna „kaubalaoks“.
1615. aastal hävis suur osa linnast hirmsas tulekahjus, kuid Kuldīga ehitati uuesti üles ning on tänini üks piirkonna kaunimaid linnu, mis võib uhkeldada nii hästi säilinud 17. sajandi puitmajade kui ka 19. sajandil ehitatud barokkstiilis raekojaga.
Sealsetel kitsastel tänavatel, eeskätt Liepājas ielal, leidub hulganisti kohvikuid ja kauplusi.
19. sajandil rajati Kuldīgale uhke sissepääs – kaunis kivisild, mis viib vanalinna ning millelt avaneb vaade Euroopa kõige laiemale kosele, Ventas Rumbale.
Suvel külastab seda hulgaliselt turiste, kes end vees värskendavad.
Limbaži
Photo on Instagram
Ehkki praegu on seda raske ette kujutada, pääses Limbaži linna kuni 16. sajandini laevadega, mis jõudsid siia lausa Lübeckist ja Kopenhaagenist.
Sellest ajast on linna jäänud ka Limbaži keskaegse kindluse varemed. Kindlust ümbritsevast väikesest kaubalaagrist kasvas lõpuks välja linn, mis jäi alla vaid Riiale.
Iga aasta augustis muutuvad kindlusevaremed turuplatsiks, mis teeb au linna kaubandusajaloole.
Photo on visit Limbaži
Peale keskaegse kindluse ei ole Hansa Liidu aegadest muid hooneid säilinud, ent linnaplaan ise on jäänud enam-vähem samasuguseks, nagu see oli 14. sajandil.
Gildes iela on üks tänavaid, mille algupära ulatub 14. sajandisse, ja üks linna kaunemaid paiku on endine raekoda, kust hiljuti avastati võimsad 19. sajandi seinamaalingud.
Photo on Instagram
Hoones asub Hõbedamuuseum, kus asub läänemeremaade kõige suurem hõbedakollektsioon.
Väidetavalt elasid Hansa Liidu ajal Limbažis siinkandi parimad pagarid. Seda traditsiooni hoiab tänini elus kohalik pagarikoda Lielezers, mis on kuulus oma rukkileiva poolest.
Valmiera
Põhja-Läti keskosas Gauja jõe kaldal asuv Valmiera oli kohalik piirkonnakeskus nii vanasti kui ka praegu.
Linn oli kuulus oma vaha, mee ja karusnahkade poolest.
18. sajandil laastasid linna varasemat arhitektuuri mitmed tulekahjud. Kuid Liivi ordu kindluse varemed näitavad, et linna ajalugu ulatub tagasi keskaega.
Teiseks arhitektuuripärliks on Püha Siimoni kirik, mis pärineb 13. sajandist ning on üks Läti vanimaid usuhooneid.
Photo on Enter Gauja
Kui keskajal tõid veeteed Valmierasse kaupmehi, siis nüüd meelitab Gauja jõgi oma kauni loodusega linna puhkajaid.
Kohalike üheks meelispaigaks on Meelte park, kõiki meeli hellitav loodusrada piki kõrgeid jõekaldaid.
Valmierast ei saa lahkuda ilma Valmiermuiža õlut maitsmata, mida peetakse üheks riigi parimaks pruulikojaks. Kõige värskemat virret saabki Valmiermuiža pruulikojast, mis asub linna servas.
Cēsis
Keskajast peale on Gauja jõgi inimesi kaugetest maailma nurkadest Cēsisesse meelitanud. Tollal köitsid neid käepärased veeteed, mis tagasid linnale väärilise koha Hansa Liidus.
Sajandite vältel on linna laastanud mitmed tulekahjud, kuid ajalooline linnasüda on endiselt keskaegse planeeringuga ning säilinud on ka mõned keskaegsed hooned, sh 13. sajandi Püha Johannese kirik, raekoda ja kaupmeeste gild.
Kõige uhkem rajatis kogu linnas on Cēsise keskaegne kindlus, mis oli linna hälliks ning on näinud lahinguid venelaste, poolakate ja rootslastega.
Kindluse praegune välimus ja majesteetlik sisekujundus pärinevad 16. sajandist ja kindlus on ka külastajatele avatud.
Suviti saavad külastajad lossihoovis proovida keskaegseid spordialasid ja iidseid käsitöövõtteid.
Tänapäeva Cēsis on imeline segu vanast ja uhiuuest, sest see on riialaste üks lemmikkoht pisut looduslähedasema eluviisi proovimiseks.
Seetõttu leidub ajaloolistel tänavatel palju avatud kontoripindu, kunstigaleriisid, kohvikuid ja restorane.
Turistide jaoks on peamiseks atraktsiooniks endiselt Gauja jõgi oma paljude looduslike tulipunktidega, näiteks Cīrulīši loodusrada, kaljud Ergļu (Kotkas) ja Sarkanās (Punased), Līču-Laņģu liivakivipaljandid ning Vējiņi maa-alused järved. Igal suvel toimub linnas Cēsise kunstifestival ja arutelufestival Lampa.
Eesti
Pärnu
Pärnu on maaliline peatuspunkt Hansateel, ja see asub Tallinna ja Riia vahel Pärnu jõe suudmes.
Linna kaubandus õilmitses peamiselt 14.–15. sajandil.
Mitme tulekahju tõttu ei ole Hansa aegadest jäänud ühtki täielikult säilinud joonet, kuid mõne hoone osad pärinevad keskajast, näiteks Hommiku tänava Punase torni (endise vangla) kaks esimest korrust. Ka Aida 3 asuva Jõevärava mõned detailid pärinevad 14. sajandist.
Photo on Instagram
Pärnu kalamehed olid kuulsad juba keskajal ning nende saagid on endiselt suured.
Tursast ja säinast koha ja räimeni – parimad paigad kohaliku kala ja mereandide nautimiseks on restoranid, mis on loetletud kohalikus White Guide‘is.
Pärnu on ammustest aegadest olnud kuurort ja sadamalinn, ent 1996. aastal sai Pärnu ka Eesti suvepealinnaks. See tiitel pole üllatav, arvestades laiu liivarandu ja ohtralt ruumi meeldivateks jalutuskäikudeks. Alates traditsioonilistest puust kalameheonnidest kuni võimsate villadeni – Pärnu tänavad on kui vabaõhumuuseum.
Külastada tasub ka kaht lahte sirutuvat muuli – legendi järgi ei suuda miski lahutada kaht armastajat, kes on kaks kilomeetrit muuli käsikäes läbi jalutanud.
Linnas on ka head rattateed ning mitmed spaad igale maitsele ja eelarvele.
Tartu
Foto Peeter Jrvelaid
Eesti suuruselt teine linn, vaimu- ja kultuurikeskus ning ohtrate idufirmade stardilava on üks vanimaid linnu Läänemeremaades.
13. sajandil Emajõe kallastele rajatud linn oli tähtis kaubapunkt Pihkva ja Novgorodiga.
Üks Tartu hansa-aegade mälestusmärke on toomkirik, vaimustav punastest tellistest rajatis, mida hakati ehitama 13. sajandil ja mis sai valmis 16. sajandil.
Teine gooti arhitektuuri pärl on Jaani kirik oma ainulaadse kollektsiooniga hästi säilinud originaalsetest terrakotaskulptuuridest. Kiriku vaateplatvormilt avaneb hea vaade üle vanalinna.
Photo on Instagram
Tartus asub üks Põhja-Euroopa vanimaid ülikoole ning see on ka kihav ülikoolilinn täis tihedat kultuurielu ja säravat tänavakunsti.
2016. aastal valmis linnaservas ka uhiuus Eesti Rahva Muuseum, mis rajati endisesse nõukogude sõjaväebaasi.
Viljandi
Kesk sügavaid Lõuna-Eesti metsi seisab Viljandi, mille keskel asub järv.
Keskajal oli see osa Hansa kaubateest. Neid aegu mälestavad linnas võimsad Liivi ordu kindlusevaremed, kust avaneb imeline vaade Viljandi järvele. Varemeteni pääseb üle kauni rippsilla.
Photo on Instagram
Ümbritsev loodus ja kaunid puitehitised annavad linnale vaikse atmosfääri hoolimata sellest, et seal toimub igal aastal üks riigi valjemaid üritusi, neli peva kestev Viljandi Folk.
Viljandi sümboliks on maasikas ning linnast võibki kokku leida kaheksa suurt betoonist maasikat. Nende ajendiks oli kohaliku kunstniku Paul Kondase tuntud maal „Maasikasööjad“, kuna Viljandi rahvast arvatakse meenutavat maalil olevaid inimesi.
Photo on Instagram
Nagu teisteski hansalinnades, toimuvad Viljandis igal aastal juulis hansapäevad, kui kogu linn muutub üheks suureks turuplatsiks. See on hea võimalus nautida Eesti looduse pakutavate andidega.
Tallinn
Tallinna vanalinna peetakse üheks paremini säilinud keskaegseks linnaks Põhja-Euroopas.
Hansaaegadel elasid siin peamiselt Lääne-Euroopast pärit rikkad kaupmehed. Tallinnas on veel säilinud ajalooline linnasüda oma keskaegse paigutuse ja ka linnamüüridega.
Tänu sellele arvati Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Foto autor Rene Altrov
Tallinn, mis iidsetel aegadel kandis ka Revali nime, oli Hansa Liidu kõige põhjapoolsem linn ning sõlmpunkt Liidu ja Vene kaupmeeste vahel, täpselt nagu Riiagi.
Tallinna munakivisillutistega tänavaid ääristavad võimsad keskaegsed gooti stiilis hooned. Peamisteks vaatamisväärsusteks on raekoda, toomkirik, Suurgildi hoone ja Hobuveski.
Aga Tallinnas on palju muudki peale vanalinna. Telliskivi loomelinnak on endale juba Euroopa hipsterite seas nime teinud.
Ja disainihuvilised lihtsalt ei saa Eesti pealinnast lahkuda, ilma et oleksid käinud kohvil tööstusajastust pärinevas šikis Rotermanni kvartalis.
Foto Kaupo Kalda
Kindlasti väärib eeskätt soojal ajal külastamist ka värskelt renoveeritud Noblessneri kvartal, Vene impeeriumi endine allveelaevasadam, kus nüüd asuvad linna parimad restoranid, baarid ja ka kunstigalerii Kai.
Leedu
Kaunas
Asukoht kahe jõe, Nemunase ja Nerise vahel, andis Kaunasele strateegilise asukoha ja tagas koha Hansa Liidus alates 1441. aastast – sündmus, mida mäletatakse tänini.
Igal aastal toimuvad Kaunases hansapäevad raekoja platsil, mis ajalooliselt kandis ka Turuväljaku nime.
Tänu kaupadele, mis piki jõgesid läbi linna voolasid, Kaunas laienes ja õitses. Hansa perioodist pärineb ka uhke raekoda, mis on nii säravvalge, et seda nimetatakse ka „valgeks luigeks“.
Nüüdsel ajal hoitakse raekojas linna võtit ja toimuvad pidulikud sündmused alates pulmadest kuni tähtsate isikute vastuvõttudeni, kelle seas oli ka näiteks paavast Johannes Paulus II.
Teine uhke ehitis on hilisgooti stiilis Perkūno Namas. Kohalike kaupmeeste poolt rajatud hoone müüdi hiljem jesuiitidele ning seal on asunud ka teater ja kool. Üks selle tuntumaid õpilasi on Poola-Leedu luuletaja Adam Mickiewicz, kelle muuseum seal asub.
Photo on Instagram
Tänapäevane Kaunas on kultuurikeskus, kus toimub kaasaegse kunsti biennaal ja asuvad mitmed kummalised muuseumid, näiteks Kuradimuuseum, kus kogutakse kõikjalt maailmast pärit saatanat kujutavaid kunstiteoseid.
Kaupmeeste vaim on kõige selgemalt tunda Laisvės alėjal, kus asub palju kauplusi ja kohvikuid.
Kaunasest saab hea ülevaate värskelt renoveeritud Aleksotase vaateplatvormilt, kuhu on mugav sõita kena ajaloolise köisraudteega.