Pole mingi saladus, et kogenud reisijad naudivad Balti riikide looduses puhkamist. Siinne loodus on tõeliselt mitmekesine ja puutumata, igas Balti riigis võid leida kordumatuid looduselamusi. Pakume mõned ideed vahvaks ja ilusaks puhkuseks värskes õhus.
Matkale piki rannikut
Üks mõnusamaid suviseid tegevusi on piki rannikut matkamine. Kuldne liiv, värske mereõhk, vapustavalt kaunid päikeseloojangud ning päikesetõusud mõjuvad kindlasti ergutavalt ja ka lõõgastavalt. Balti rannikualal täiendavad seda võluvad kalurikülakesed ning suhteliselt metsikud düünid ja rannajärsakud.
Üks mugavamaid viise kogu Baltikumi rannajoonega tutvust teha on Ranniku matkarada, mis on osa Euroopa pikamaarajast E9. See algab Leedu kuurortlinnast Nidast, kulgeb läbi Läti ja lõpeb Eestis, Tallinna sadamas. Matkaraja kogupikkus on umbes 1420 km, millest 216 km on Leedus, 581 Lätis ja 622 Eestis. Pane tähele, et Leedu osa Ranniku matkarajast pole veel päris valmis: see rajaosa tähistatakse eeloleval suvel.
Ranniku matkaraja jalgsi läbimine võtab arvestuslikult 70 päeva, aga rada on jagatud ühepäevasteks ja eri raskusastmetega osadeks, nii et matkajad saavad endale sobiva marsruudi valida. Matkarada saab läbida mõlemas suunas. Tee äärde jääb palju maalilist loodust ja kultuurimälestisi, sh. Kura sääre rahvuspark Leedus, Slītere rahvuspark Lätis ja Matsalu rahvuspark Eestis. Matkaraja ääres olevatelt infotahvlitelt saab iga rajaosa kohta rohkem teada, esile on toodud rannad, majutusvõimalused ja söögikohad.
Loodusvaatlus
Tänu oma geograafilisele asukohale ja mitmekülgsetele biotoopidele on Balti riigid koduks paljudele erinevatele loomadele ja lindudele. Siin metsades ja niitudel võib kohata metskitse, punahirve, põtra, metssiga ja palju teisi loomi. Enamasti ilmuvad nad välja ehavalguses ja varahommikul.
Loomade nägemiseks tuleb olla kannatlik, vaikne ja ettevaatlik. Hooletud ja lärmakad matkajad jäävad kindlasti paljudest looduse võludest ilma. Loodusvaatlusteks sobivad väikesed grupid (1–5 inimest), keda juhendab giid. Kanna mugavaid veekindlaid jalanõusid ja sooje riideid, mis on võimalikult silmatorkamatud (need ei tohiks liikudes ka sahiseda), et Sa enne loomade nägemist neid ära ei ehmataks.
Foto Enter Gauja veebisaidilt. Metsaliste vaatamine Gauja rahvuspargis
Loodusvaatlustel saad Lätis käia Gauja rahvuspargis ja Slītere rahvuspargis, Leedus Aukštaitija rahvuspargis ning Žemaitija rahvuspargis. Dramaatilisemate elamuste austajad saavad Eestis metsikuid pruunkarusid vaadelda.
Foto NaTourEsti veebisaidilt. Karu vaatamine
Siin on loodusekskursioonidele spetsialiseerunud reisiettevõte NaTourEst metsikute pruunkarude elupaiga lähedal üles seadnud spetsiaalsed varjed, kus külastajad saavad turvaliselt öö veeta. NaTourEst pakub ka palju muid põnevaid loodusekskursioone Eesti metsades ja niitudel.
Tutvu ebamaise rabaatmosfääriga
Baltimaade loodus on tuntud väga nüansirohkete värvide poolest, seda värvipaletti saab kõige paremini imetleda mõnes rabas. Erilised looduskeskkonnad võluvad külastajaid rikkumata maastiku ja meeldiva vaikusega, mida katkestavad ainult lindude huiked ja laul. Rabad katavad arvestuslikult 5% Läti kogupindalast, 6–7% Eestist ja alla 5% Leedust. Aga need arvud on pidevas muutumises, sest ka rabad muutuvad pidevalt. Kindel on aga see, et umbes 70% Balti riikide rabadest on inimtegevusest suhteliselt mõjutamata. See tähendab, et siinsed rabad on endiselt iidsed ja ebamaised, oma täiesti ainulaadsete värvide, lõhnade ja meeleoludega.
Tänapäeval on rabamatkadel võimalik käia ka kuiva jalaga. Paljudes Läti rabades on puidust laudteed ja vaatlustornid. Näiteks Ķemeri rahvuspargis on populaarne 3,4-kilomeetrine laudtee. Siin saavad matkalised lähemalt tutvust teha ürgse rabaga, mis on umbes 8000 aastat vana. Selle väikesed piklikud järved ja sügavad laukad teevad raba eriti maaliliseks.
Üks Euroopa pikimaid rabalaudteesid on peidetud Läti edelanurka, Dunikasse. See on peaaegu 5 km pikk ja viib läbi Läti ainsa valgepöögisalu, mis on vähemalt 150 aastat vana.
Eestis võta suund Mukri raba poole, mis on üks vanimaid rabasid kogu riigis. See tekkis umbes 10 000 aastat tagasi ühe järve loodusliku soostumise tagajärjel. Siit leiad 14-meetrise vaatlustorni, kust lummavat maastikku paremini imetleda. Selles rabas asub ka Mukri järv, kus on palju saarekesi ja veelgi rohkem vesiroose. Kui Sa tumedat vett ei karda, võid järve ujuma minna.
Leedu rabade au ja uhkus on läbi Žagarė regionaalpargi looklev Mūšos Tyrelise matkarada. Siin piirkonnas on ka kogu riigi pikim rabarada, pikkusega 3,6 km. Siin võid kohata kaitsealuseid linnuliike, nautida rabataimestiku joovastavat lõhna ja selle ainulaadse maastiku keskel lihtsalt lõõgastuda. Mugavad jalanõud ja termosetäis kuuma teed ning imeline elamus Mūšoses on garanteeritud!
Külasta mõisaparki
Baltikumis on palju losse, paleesid ja mõisaid erinevatest ajalooperioodidest, mis ilmestavad selle piirkonna ajalugu ja arhitektuuri väga elavalt. Loodusesõpradele ja romantikutele on tõeliselt ilus avastus, millised vanad pargid ja aiad neid ehitisi ümbritsevad. Nendes hoonetes elanud aristokraatlike suguvõsade kohta annavad aimu nii piinlikult korras lillepeenrad kui ka võssa kasvanud põlispuud.
Läti tuntuim aed asub Rundāle lossi juures. Selle 1736–1740 ehitatud lossikompleksi projekteeris kuulus Vene õukonnaarhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli. Tegu on parima barokk- ja rokokooarhitektuuri näitega kogu riigis. Prantsuse stiilis kujundatud aed on kõige uhkem barokiajastu kultuuri- ja loodusmälestis kogu Baltikumis. Selle tõeliseks tõmbenumbriks on aga roosiaed, kus on üle 2200 sordi roose.
Kui otsid midagi metsikumat, võta suund Linde mõisapargi poole. Selles 17. sajandist pärinevas pargis on majesteetlik pärnasalu, mis näeb välja, nagu pärnade juured oleksid taeva poole. Kindlasti on tegu ühe metsikuima ja omapäraseima mõisapargiga kogu Lätis. Sarnast atmosfääri saad kogeda ka Katvari mõisapargis, mille vana pärnaallee meenutab labürinti.
Foto Visit Estonia veebisaidilt. Õisu mõis ja park
Eestis võiksid tutvuda Õisu mõisapargiga. Mõis on ehitatud varaklassitsistlikus stiilis ning selle park on kujundatud inglise stiilis. Siin suunavad aiaterrassid külastaja maalilise järve poole. Pargis on lisaks skulptuuridele, purskkaevule ja kolmele tiigile ka umbes 85 eri liiki puid ja põõsaid.
Üks Leedu aaretest on Užutrakise mõis. 19. sajandi lõpus kujundatud segastiilis aias on endiselt tunda aristokraatlikku hõngu. Pargi kujundas kuulus prantsuse aednik ja maastikuarhitekt Édouard François André. Siin leidub peaaegu sada liiki puid ja põõsaid, millest üle poole on spetsiaalselt välismaalt toodud. Kaunis mõisakompleks Galvė järve kaldal ootab külastajaid, kellele meeldib minevikus uneleda. Boonusena avaneb mõisahoone terrassilt imeline vaade legendaarsele Trakai saarelinnusele.