Vägevad geisrid, musta liivaga rannad ja jäämäed on vaid mõned Islandi imed. See on maa, kus looduse ees tekib aukartus. Niivõrd erakordseid vaatepilte tuleb vähemalt kord elus näha. Muide, talvel polegi Islandil nii külm; mõned kartmatud hinged lähevad seal isegi sukelduma.
Virmalised horisondil
Virmalised on ehk talve kõige oodatum osa. Virmalised ehk teisisõnu polaarvalgus (Aurora Borealis) on üks ilusamaid loodusnähtusi, mida on raske sõnadesse panna – seda ainulaadset vaadet tuleb ise kogeda. Öösel üle taeva virvendavate roheliste ja lillade lainete nägemiseks peab päev olema päikseline ja õhtu pilvitu. Ilmateatel tasub hoida silma peal. Tavaliselt jagavad hotelli töötajad hea meelega teavet läheneva öö ilma kohta kohta ja lubavad vajadusel ka külalised õigeks ajaks üles äratada.
Selle imelise nähtuse tabamiseks tasub usaldada kogenud giidi, kes teab sageli lihtsalt sisetunde järgi, kuhu virmalisi tasub minna otsima. Tõenäoliselt näeb virmalisi vähem asustatud kohtades, kus linnatulede kuma ei varja vaadet. Emake loodus võib olla üsna kangekaelne ja virmalised ei pruugi end ilmutada, kuid ei tasu muretseda, järgmisel õhtul saab uuesti õnne proovida.
Jäämägede sügavused
Ligikaudu 11% Islandist on kaetud sinakasroheliselt helklevate jäämägedega. Kui juhtud märkama silti, kuhu on kirjutatud jökull, oled jõudnud jäämäele! Seda hoiatust tasub võtta tõsiselt – ära astu jäämäele ilma sobiva varustuse ja kogenud juhendajata. Lumi võib katta jääpragusid, seetõttu on oluline olla ettevaatlik ja usaldada oma turvalisus professionaalidele.
Võimalus otse jäämäe südamesse kõndida on vaid lennusõidu kaugusel. Kõik koopad on ainulaadsed, igal sammul avanevad ebaharilikud vaated.
Reykjavíki lähistel saab ühepäevase väljasõidu jooksul külastada mitmeid jäämägesid. Vatnajökull või Langjökull ei valmista pettumust, aga lõunapool näeb ka mõnda hiiglaslikku juga. Jäistel mägedel matkamine on jõukohane ka neile, kes ei ole väga treenitud sportlased, sealhulgas pensionärid saavad sellega suurepäraselt hakkama.
Kuumaveeallikad
Island on jää, tule ja vee maa ning maakera keeb siin sõna otseses mõttes. Kasuta seda jõudu endale meeldival moel. Pärast pikka päeva naudi suplust mõnes kuumas basseinis, neid on Islandil ülilihtne leida. Igas linnas ja külas on bassein, saun ja mullivann, mida soojendatakse geotermilise energia abil. Kõige populaarsem sihtkoht on Blue Lagoon, mille helesinine vesi on 38–39 plusskraadi ja väärtuslike mineraalide poolest rikas.
Rahulikuma suplusseansi nautimiseks vali pealinnast pooleteise tunni autosõidu kaugusel olev Secret Lagoon. Selle kõrval on väike geiser, mis purskab iga paari minuti tagant.
Reykjavíkist leiab väike jalavanni nimega Kvika, mis asub kunstnik Ólöf Nordali loodud Grótta tuletorni juures.
Põnevad muuseumid
Kõige tihedam kultuurielu on muidugi Reykjavíki tänavatel. Seal asuvad Islandi parimad muuseumid, lisaks saab linnaga jalgsi tutvuda. Kui Sul ei õnnestunud virmaliste virvendamist taevas näha, on planetaarium Sinu teine võimalus. Tänu kaasaegsele tehnoloogiale ärkab maakoor piltlikult öeldes ellu ja võimalik on isegi kosmost külastada. See asub Perlani hoones, mis on valmistatud klaasist kuplist, mis omakorda asetseb kuue veepaagi peal, millest igaüks sisaldab neli miljonit liitrit kuuma geotermilist vett.
Tegemist on fantastilise pargiga, mis tutvustab Islandi looduse imesid. Pargis on 100 meetrit pikk jääkoobas, mis on valmistatud 350 tonnist Islandi mägede puhtast lumest.
Reykjavíki piiri ületamisel külasta Húsavíki vaalamuuseumi. Seal eksponeeritakse 11 vaalaskeletti, sealhulgas 25 meetri pikkuse sinivaala ehk maailma suurima imetaja skeletti.
Vaalade vaatlemine
Hea õnne korral võib ise uurima minnes merekaldalt vaalasaba märgata, kuid õnneks algab ka palju vaalaretki just Reykjavíkist. Mine vaalaretkega liitumiseks vanasse sadamasse ja ole valmis hoidma oma tähelepanu lainetel kuni neli tundi. Talvel tulevad vaalad linna lähedale, Snæfellsnesi poolsaarel on aga arvestatava suurusega parv tapjavaalu, kes on harjunud seal toituma.